1551.aastal sai noorest ja veel vähe tuntud Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht. 1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555.aastal sai Palestrinast Cappella Sistina, paavsti isikliku kapelli laulja. 1560.aastal oli Palestrina seotud kardinal Ippolito II d'Estega ning teenis neli aastat,tema kapellmeistrina, õpetades samal ajal muusikat jesuiitide seminaris. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta elu lõpul, on loonud ka muusikat armastusluulele. Palestrina missadest on kuulsaim paavst Marcellus IIle pühendatud missa (Missa Papae Marcelli). Paavst Marcellus missas on mitmel ajastul nähtud kirikumuusika täiuslikku muusikateost. Palestrina kasutab selles kaht erinevat kirjaviisi. Missatsükli vähese tekstiga osades, kus teksti läbikostmine paljuhäälsest polüfooniast pole eriliseks probleemiks, püüdleb Palestrina polüfoonia ideaaliiseseisvate ja viimistletud meloodiate täiusliku kooskõla poole.
.." ("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE"). Lüürika traagilisus · Kahes viimases kogus on sagenenud traagilised ja eleegilised motiivid. · Surma mõtestab Kareva kirka piirkogemusena, mille valguses omandavad teistsuguse, puhastava tähenduse kõik siinpoolsed suhted. · Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine, Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. · Kareva luules leidub allusioone J.Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poeetilised muutused · Pärast "Vari ja viiv'i" ilmusid valikkogud "Armuaeg"(1991), "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). · Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised;
Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981)
Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981)
1571. Aastast surmani teenis ta taas Rooma Peetri kiriku kapelli juhina. 1580 suri Palestrina abikaasa ja helilooja valmistus kiiresti vastu võtma vaimuliku pühisust, mile puudumine oli tema karjääri takistanud, kuid kaheksa kuu pärast toimus uus laulatus Rooma suurettevõtja rikka lesega, kes tõmbas Palestrina tema elu lõpul hoopis äriafääridesse. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta ise elu lõpul ,,häbenes ja kurvastas", et ta on loonud muusikat ka armastusluulele (umbes 100 ilmalikus laadis konservatiivset madrigali). Palestrinat tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal, mis enamasti on paroodiamissad. Neid on säilinud 104, ligi pooled neist avaldati trükis juba tema elu ajalnja suur hulk ilmusid varsti pärast tema surma. Motette on vähemalt 400, lisaks hulk hümne, 50 vaimulikku madrigali ja teisi kiriklikke teoseid. 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika
annaabi.ee 
