Langes mereröövlite kätte vangi Peateos oli "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Astus suure sammu uuemate aegade romaani poole. Oma peateose kirjutas, et naeruvääristada rüütliromaane. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. Itaalias matkiti antiikteatrit. Commedia dell´arte Omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid elukutselised näitlejad. Kogu tekst improviseeriti. Kanti maske. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis. See hääbus aga mõjutas komöödiaid. Inglise rahvusdraama Teater muutus väga popiks. Avati palju avalike ja erateatreid. Draama muutus kirjandusliigiks. Lavastati nii tragöödiaid kui ka komöödiaid. Põhiliselt 5 vaatusega värssteoseid. Ülekaalukas blankvärsi kasutamine. Ajaloolised ja mütoloogilised teemad. Christopher Marlowe Suurim Shakespeare´i eelne dramaturg. Kirev elukäik, oli kuninganna salateenistuses, kuulus
Eriti tugeval ja tähtsal kohal oli kõnekoomika, mille allikaks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Kasutati erinevate piirkondade dialekte. Mõned näitlejad: Vana himur Pantalone, tarbetult askeldav õpetlane Dottore, ärplev Capitano,. Suurimad naerutajad olid teenrid e. dzannid. NT: veiderdav juhmard Arleccino, intriigitsevad Brighella, Pearolino, Pulcinella jt. Teenijatüdrukutest oli tuntuim Colombina. Tavaliselt seisnes tegevus armastusintriigis. William Shakespeare (1564-1616) sündis jõukas peres Strafford-Uppon-Avoni linnakeses Euroopas. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama. Tema sulest on ilmunud kokku Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal taustana loodus, mis elustab armastust. Armastus aga on Shakespeare'i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad komöödiad on "Tõrksa taltsutus" (1593),
tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 15581603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare
tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 1558–1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare
ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. WILLIAM SHAKESPEARE (15641616) Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik. Sündis Lõuna- Inglismaal Stratfordis Avoni ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres. Järgneva 18 aasta kohta andmed puuduvad. Abiellus varakult (1582) endast 8 aastat vanema naisega. 1587 asus elama Londonisse, tegutses näitleja ja näitekirjanikuna, sai kahe teatri kuulsa Globe'i ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks
· Võrreldes keskaegse teatriga ELUKUTSELISED näitlejad · Sarnane mõne antiikse komöödia liigiga ja hiliskeskaegse farsiga · Valmistekst näidenditel puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti. · Tähtis kõnekoomika. Tegelastüübid kindlad, kandsid rahvale tuttavaid maske (v.a. armastajapaar). · Tegelastüübid pärinesid erinevaist Itaalia osadest, seega oli sel teatril üldrahvuslik alus. · Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumisi takistada püüdsid. · Nähtus hääbus 18 saj. Alguses aga mõjutas tugevasti Euroopa teatrit, eriti karakterkomöödiat (Moliere, Shakespeare) Inglise rahvusdraama · Mõjukamaid nähtusi Euroopa renessansis 17 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini