siis innustas teda XIX sajandi vene luule traditsioonid. Tema loomingulise tee algus algas sümbolismiga o Luulekogu ,,Värsid Kaunist Daamist" (1904) · 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga. · Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. · Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. · Ta nägi oma armastatus kõrget ideaali, uskus ülevatesse tunnetesse, mis suudaksid päästa maailma. Nii lõi ta oma värssides ideaalmaastiku, kuhu ei ulatunud välismaailma tormid. Pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. · Blok ise tõdes, et noorpõlvevärsid mõjutasid kõige enam tema luuletajaks saamist ja jäi oma noorusideaalidele truuks. · Teda vaimustas juhtiva vene sümbolisti Solovjovi filosoofiline idee Igavesest Naiselikkusest
toiduks. Kartulipõllud vajavad väetamist ja suve algul mitu korda muldamist. Kartulimugulaid kasvatakse ka loomasöödaks ja tööstuse tarbeks- tärklise, piirituse, siirupi, kartulikrõpsude valmistamiseks. 3.3. Rukkilill Kes ei teaks, et rukkilill on meie rahvuslill. Selleks valiti ta 1968. aastal. Rukkilille kasuks rääkisid väga lai tuntus ja armastatus rahva hulgas, teda on läbi aegade hästi tundnud kõikide Eesti piirkondade elanikud. Tuntuks on rukkilill saanud seetõttu, et ta kasvab peamiselt taliviljapõldudel. See võib tunduda küll veidi imelik, kuid meie rahvuslilleks on umbrohi. Umbrohuna talirukkis ja talinisus on ta lastele rõõmuks ja põllumeestele nuhtluseks. Lapsed punuvad tast kauneid pärgi koos härjasilmadega ja toovad tuppa imeilusaid lõikeõisi. Pereisad ei suuda aga temast kuidagi lahti saada.
subjekt ei tunne mitte kuskil mingit ääretut tarvet otsustada. See on falsum, mis iseloomustab kogu objektiivsust.(Saarinen 1985) Otsustuse kaudu avaldub Kierkegaardi järsk, peaaegu ebainimlik subjektivism ning äärmuseni paljaks kistud eksistents. Inimene on otsuste ees üksi hirmuäratavalt, kohutavalt üksi. Ja üksi ta sinna ka jäetakse.(Saarinen 1985) Kierkegaard võrdleb usku mõtlemise, armastuse ja vaimustumisega. Armunu on meeleheitlikult kinni on armastatus, hoolimata sellest, kas ta saab ta endale või mitte. Ta viskub armastatu poole, kes iga hetk võib kaduda. Ja see on tema, kes armastab just tema peab armastama oma armastust.(Saarinen 1985) Igaüks peab ise oma mõtteid mõtlema, oma rõõmusid rõõmustama. Aktiivne, isiklik, kõrvaletõrjumatu kohalolek on Kierkegaardile inimsuse kandvaks sisuks. Selline on eksistents isikus ja isiku jaoks, selline on eksistents, mis on nabanööri pidi minuga seotud. (Saarinen 1985)
1) Vastandumine ühiskonnale, eneseväljenduse ja ja enesetruuduse ideal, romantilise kunstniku aukoodeks. 2) Ühiskonna nimel suremine, indiviidi au seotud kollektiivse auga(isamaa-armastus). Au omandamine sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Inimene peaks kasvama vabana ihadest, sest suurim raskus on seksuaaltung. Armastus tähendab et x ihaldab y, kui ihaldatu kätte saame siis iha kaob. Armastades näeme armastatus vaid ilu, kuid see on nagu kõverpeegel, kõiges on ka inetut. Hinge ilu on välisest ilust õilsam, kõige ilusam on teadmiste ja seaduste ilu. Sokratiline enesküllasus- vähene huvi välise vastu, distants maailma suhtes, tundetus valu suhtes. Moraal: ei ole võimalik saavutada korraga mõlemat. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Inimesed on jumala armus võrdsed, seega lagunevad senised võimusuhted. Agape-jumala
valitseja siis, kui võõrast raha rohkuses jagada ning sõjalisel ning valitsuslikul kasul raha (erinevatest allikatest) kulutada. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Hirm on käsitletud kui vahend, mille valitseja ise loob. See ongi armastatuse ja hirmuvalitsuse vahe. Armastust valivad alamad ise, hirmu dikteerib ülem. Julmus ja hirm töötab Machiavelli sõnul parema lepitajana ning tulevikus tulutoojana kui armastatus. Vaenupoolte ühine hirm suurema hirmutekitaja, kui nende probleemi üle, ühendab pooli teineteise kasuks töötama ning otsima võimalusi liituda. Sellest arutlusest võis välja lugeda nii mõnegi sõja, nii mõnegi konflikti algmed, armastatu reetmised. Eks hirmuvalitsus ole paljuski psühholoogiline ning isegi jutud valitseja ,,vägitegudest" olid tugevaks kallutajaks rahva allutatavuse poole. Kindlasti osad nendest tegudest olid ka reaalsed ning kõigile teada
2. Cicero vabariiklase aust Nii ambitsioonikus kui liigne tagasitõmbumine (privaatsus) on valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse, ent mitte auahne elu. Au põhineb vaid voorusel. Aust endast ei tule hoolida. Hingesuurus erineb auahnusest. Hingesuurust, mida määrab magnitudo animi, iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine suurte kasulike tegude tegemine, ent mitte gloria eesmärgil. Vooruslik elu tagab elu gloria elemente (armastatus, usaldatus, imetletus). 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Põhiline kristlik voorus on enesealandamine. Aquino Thomas: au ja kristliku enesalanduse lepitamine. Kristlikud pühakud peavad end kõiges väärituks, v.a neile osaks langenud jumala armus. Au võib taotleda vaid jumalale, pühakute erilised teod on tehtud jumala nimel. "KEs end ise alandab, seda ülendatakse." Pühak peab end väärituks pattude pärast, aga kui jumala au ja inimhüved nõuavad, võib korda
annaabi.ee 
