Ares-sõjajumal ja jumalate sepp,Hera poeg ing Lonkus tulejumal Hephaistos Ei kuulnud kumbki kreeklaste lemmikute hulka. Athena sõjajumalanna,oli sündinud täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast.Temas peeti väga lugu.Tema kaitse all oli kindlused ja linnad ja nendega seoses ka kogu tsivilisatsioon nin teda austati ka kui tarkusejumalannat. Apollon kuldjuukseline,valgusejumal,luule,muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja.Oli üks kreeklaste armastatuimaid jumalaid. Artemis jahijumalanna,Apolloni kaksikõde,oli osav vibukütt ja kogu elava looduse ja metsloomade kaitsja. Hermes tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübraga.Kaitses teekäijaid,täitis ühtlasi jumalate käskjala ülesaindeid ja saatis surnute hingi allmaailma. Aphordite-ilu,armastus ja viljakusjumalanna.Võõramaist päritolu,tuntavaid ühisjooni mesopotaamia armastusjumalanna Istariga,kelle kultus levis ees-aasias,ja mõjutas sealtkaudu kreeka usundit.
(1966). Muusikal on seotud maailmakuulsa bändiga ABBA, ühe nende kuulsaima hittiga "Mamma Mia", laulul ja bändil saatis eriline edu Austraalias, kus vallandus lausa ABBA-maania. See Rootsi popbänd asutati aastal 1972. aastal, kuhu kuuluvad Björn Ulvaeus, Benny Andersson, Agnetha Fältskög ja Anni-Frid Lyngstad. Huvitav fakt, et ansambli nimi ABBA moodustati lauljate eesnimede esitähtedest (1973). Muusikalis esitati nende lauludest tuntuimaid ja armastatuimaid, näiteks "Money, Money, Money", " The Winner Take It All", "Ring Ringi", "Waterloodi", "SOSi" ning palju teisi. Lavastuse lõpus riietusid näitlejad ABBA lauljateks ja laulsid nende laulu "Mamma Miat" ning see oli väga võimas ja tõi isegi mõne pisara silma. Peaosas näitles Merili Johanson, kes mängis Sophie Sheridanni. Merilin on laulnud Eesti Raadio Laulustuudios (1993-2005) ning õppinud klaverit Tallinna Muusikakoolis. Ta tegeleb
Sibelius tundis terve elu elavat huvi muusika arengu vastu, siiski ei meeldinud talle alati moodne muusika. Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal sai Sibelius 8. koha. 1972 müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile. 1974 avati seal Sibeliuse muuseum. SIBELIUSE MONUMENT Sibeliuse monument (soome keeles Sibelius-monumentti) on helilooja Jean Sibeliusele pühendatud monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis. Soomlaste väitel on see maailma üks armastatuimaid abstraktseid skulptuure. Monumendi autor on skulptor Eila Hiltunen, kes võitis monumendi rajamiseks korraldatud konkursi. Hiltuneni esitatud kavand kandis nime Passio Musicae ning see kujutas orelivilesid. Legendi järgi olevat terasoreliviled mõõdetud selliselt, et teatud tuule suunaga olevat pargis võimalik kuulda Sibeliuse kuulsaimat teost "Finlandia". Abstraktne skulptuur tekitas 1960. aastatel palju poleemikat ning kunstipubliku nõudmisel tuli
ansambel on Rammstein. SUURBRITANNIA Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest. Väga populaarsed on ka looduslüürika ja armastuslaulud. Palju on mereteemalisi laule. Levinumad rahvatantsud olid jig, reel ja hornpipe. Üks armastatuimaid rahvapille on torupill, mida on mitut liiki. Keelpillidest on populaarsemad näppepillid lauto ja keldi herf ning poognaga mängitav viiulilaadne fiidel. Inglise tuntud heliloojad on Henry Purcell (1659-1695), Georg Friedrich Händel (1685-1759), Benjamin Britten (1913-1976), Andrew Lloyd Webber. Inglismaa tuntumad ansamblid ,,The Beatles", The Rolling Stones, Led Zeppelin, Queen jne. Maailmakuulsad solistid- Sting, Elton John, Freddie Mercury.
nõuded, arvestades välja, mitu muusikatakti oli vaja igat tseeni või sammude või seeria tantsimiseks. Marius Petipa (18181910) Õppis esmalt oma isa juhendamisel siis Auguste Vestrise juures Pariisis Grand Opera balletitrupis. 1869 sai ta Beterburgis balettmeistriks. Tema armastatuimaid töid on "Uinuv kaunitar" ja "Luikede järv". Need mõlemad on tundtud oma keerukate kordeballetitseenidega ja vaate mänguliste, virtuooslikke samme nõudvate divertismentidega. Sergei Prokofjev (18911953) Tal on balletid nagu "Kadunud poeg", "Kivilill", "Tuhkatriinu" ja "Romeo ja Julia". See klassikalist
Jaanus Nõgisto ütles rahvale, et see on esimene ja viimane kord, kui Ruja mängib ilma Urmas Alendrita. Samal ajal avaldati CD ,,Must lind" . See oli esimene digitaalne salvestis Rujalt ning plaat müüs tohutu kiirusega. 1999. aastal avaldati 5-CD kogumik ,,Need ei vaata tagasi". Üle kuue tunni materjali, mis olid kokku kogutud stuudiost ja kontserti arhiividest. Samuti valmis video kogum ,,Rujavisioon", milles olid sees parimad Ruja laulud. KOKKUVÕTE Ruja oli üks armastatuimaid Eesti rock bände. Koosseis muutus väga tihti, kuid siiski puudutas bänd Eesti rahva südameid ning tegi endale tohutu nime. Kuigi ansambli tuntud laulja Alender suri ning bänd enam koostööd ei tee, puudutavad meie hingi siiani Ruja parimad palad. LISA 1 (Ruja 1978. aastal. Harry Egipti foto. Vasakult paremale: Urmas Alender, Ivo Varts, Jaanus
kuni 600 aastat vanaks. Areaal on suur: Euroopas, Kaukaasias kuni Lõuna- Siberini välja. Ta on pärismaine ka Eestis. Harilik pärn on väga hea meetaim, pärnaõiemesi on maailmaturul üks hinnalisemaid. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg mett. Pärna koore alumisest kihist saadud niint kasutati vanasti palju roguskite, mattide, nööride, köite ja viiskude valmistamiseks. Harilik pärn on Eesti armastatuimaid õue-, pargi- ja puiesteepuid. Harilik pärn on Tsehhi ja Sloveenia rahvuspuu. Pärn (Tilia) on puude perekond kassinaeriliste sugukonnast. Sinna kuulub 2550 sageli üksteisest raskesti eristatavat heitlehist puuliiki Euroopa, Aasia ning Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast ning mõni liik ka troopikast. Täpset liikide arvu perekonnas on raske öelda, sest neid pole lihtne eristada: pärnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hübriide ja üksikute
4.1.Vanad söögitraditsioonid Teraviljatoidud Toiduviljana kasvatati peamiselt otra ja rukist, teisi teravilju tunti vähem. Kaer läks hobuste söödaks. Odratoitude söömine ulatub Eestis kaugele maaviljeluse algusaegadesse. Oder püsis eestlaste toidulaual olulisel kohal 19.sajandini alguses uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest keedetud (tera)rooga, mida võib pidada meie vanimaks teadaolevaks teraviljatoiduks. Odratangudest ja jahust keedetud puder ning leem old kogu maal armastatuimaid sööke. Odrajahust tehti käkke, küpsetati karaskit, ahjutule paistel paistekakke. Oder oli oluline ka jookide valmistamisel õllest ja kaljast või taarist kuni hapurokani. Tanguputru pakuti pulmadeks, ristsetel, matustel, viidi katsikule minnes nurganaisele (titepuder) ja suuremate põllutööde lõpepudruks, samuti pühapäeva ja omal ajal pühaks peetud neljapäeva eelõhtuteks. Ka kuulusid odratoidud mitme kalendritähtpäeva juurde, nt tanguvorst kui kindel jõulutoit.