Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahu-%, lahja alkohoolne jook kuni 22 ( kaasa arvatud) mahu-%, kange alkohoolne jook üle 22 mahu-%. Valmistusmeedoti järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kääritatud ja destilleeritud jookideks. Vastavalt algtoorainele liigitatakse alkohoolsed joogid järgmiselt: Seemneviljad viinamarjad veinid, brändid, sh konjakid, armanjakid õunad siidrid, kalvadosid, appeljack pirnid siidrid, poire(pirniviin) viinamarja pressjäätmed grappa (itaalias), marc (prantsusmaal) Luuviljad kirsid kirsch (kirsiviin) ploomid mirabelle(ploomiviin) Szlivia Palinka ( ploomiviin) aprikoosid Barack Palinka (aprikoosiviin) Pehmed viljad
viinamarjadesaagist ja destillaatidest. Nimetuses näidatakse kindlasti ära ka konkreetne aasta. Viinamarjade seltsis Armanjak Konjaki nii öelda kuulus vend. Valmistamisel kasutatakse enamasti sama viinamarja sorti mida konjakiski, kuid veel ka Bacot, mis on kahe sordi ristand. Armanjakki tehakse ainult Gascogne´ist Edela- Prantusmaal ja antud nimi on kaitstud Prantsusmaa seadustega. Erinevalt konjakist on armanjak kangema ja tulisema maitsega. Armanjakid klassifitseeritakse kvaliteedi järgi 3 ametlikku klassi: · kolmetärni armanjakid- noorim kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 2,5 aasta vana · VSOP- noorim kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 5 aasta vana · Extra armanjakid, milles on noorim kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 6 aasta vana Brändi Vähemalt aasta tammevaadis laagerdatud viinamarja destillaat Prantsusmaal ja ka mujal maailmas:
vasallivandeta endale ühe neljandiku Prantsusmaa territooriumist. Charles VI (sünd 1368, valitses 1380-1422)Sõda jätkus. 1389 tegi Inglismaaga rahu. 1392 läks Charles VI hulluks. Regendina valitses tema vend Louis d'Orleans, kuid tegelik võim riigis oli Burgundia hertsogil Philippe Julge (suri 1405). 1407 lasi Burgundia hertsog Jean Kartmatu Louis d'Orleans'i mõrvata. Rahuinglismaaga-läkshulluks-regentvendLouisd'Orleans Burgundlased ja armanjakid Kuna Bernanrd de Armagnac oli Louis d'Orleans'i äi, siis algas armanjakide ja burgundlaste vahel verine sõda. 1413 haarasid burgundlased Pariisis võimu ja korraldasid veresauna, dofään kutsus appi armanjakid, kes korraldasid omapoolse verevalamise. 1415 alustas Inglismaa, kodusõda ära kasutades, taas sõda Prantsusmaa vastu. 1418 vallutasid burgundlased linna tagasi, dofään põgenes Bourges' ja kuulutas end regendiks. 1419 dofään tappis Burgundia hertsogi Jean Kartmatu.
Tegelikult käis sõjategevus edasi. 1361 saadeti Pr kuningas kodumaale lunaraha koguma, mis tal ei õnnestunud ja ta läks Inglismaale vangi tagasi, suri vangistuses. 1364 sai Prantsusmaal võimule Charles V, kes valitses 1386. aastani ning tema valitsemisaja lõpuks oli suur osa Lõuna-Prantusmaast inglastest puhastatud. Inglastele jäid Bordeaux ja Calais, inglased vajasid neid alasid kaubanduse tõttu. 1369 kuulutas Charles V uuesti inglastele sõja. Charles VI, burgundlased ja armanjakid Charles VI sai troonile poisikesena aastal 1386 ja kuna ta oli alaealine, tõusid esiplaanile tema onud, vana kuninga vennad Burgundia Philippe ja Orléans'i hertsog. Kahe venna vahel võitlus, sest mõlemad esindasid erinevaid huvigruppe. Orléansi hertsog oli rahvusliku suuna juht. Nende võitluse tõttu jagunes Prantsusmaa kahte leeri: Burgundia hertsogit pooldasid burgundlased ja Orléansi hertsogi pooldasid armanjakid. Täisikka jõudnud
Tegelikult käis sõjategevus edasi. 1361 saadeti Pr kuningas kodumaale lunaraha koguma, mis tal ei õnnestunud ja ta läks Inglismaale vangi tagasi, suri vangistuses. 1364 sai Prantsusmaal võimule Charles V, kes valitses 1386. aastani ning tema valitsemisaja lõpuks oli suur osa Lõuna-Prantusmaast inglastest puhastatud. Inglastele jäid Bordeaux ja Calais, inglased vajasid neid alasid kaubanduse tõttu. 1369 kuulutas Charles V uuesti inglastele sõja. Charles VI, burgundlased ja armanjakid Charles VI sai troonile poisikesena aastal 1386 ja kuna ta oli alaealine, tõusid esiplaanile tema onud, vana kuninga vennad Burgundia Philippe ja Orléans'i hertsog. Kahe venna vahel võitlus, sest mõlemad esindasid erinevaid huvigruppe. Orléansi hertsog oli rahvusliku suuna juht. Nende võitluse tõttu jagunes Prantsusmaa kahte leeri: Burgundia hertsogit pooldasid burgundlased ja Orléansi hertsogi pooldasid armanjakid. Täisikka jõudnud kuningas ei olnud valitsemisvõimeline, kuna oli
annaabi.ee 
