teadmisi selle kohta, kuhu nad täpselt lendavad, kui kaua kusagil peatuvad, kui kiiresti ja kõrgel lendavad jne. Juba see vähenegi on näidanud, et lindude ränne on veelgi müstilisem ja keerulisem nähtus, kui seni arvati. Eesti asub kahe suure rändetee Joonis 1. Sotimaal kogunevad ristumiskohas.1 Esimene toob meile suure hiiglaslikud kuldnokaparved. osa Venemaa tundrates peitsevatest ning arktilistest ranniku- ja veelindudest, teine Soomes jm põhja pool pesitsevad linnud. Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha miljoneid rändlinde sellised paigad on näiteks Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Sõrve säär Saaremaal. Lisaks on Eesti hästi säilinud loodusmaastik rändlindudele soodne paik peatumiseks ja puhkamiseks. Kuulsaim peatuspaik on kindlasti Matsalu rahvuspark. Suitsupääsukesed. Lindude peamised rändeteed. 1 Ristumiskoht - koht, kus midagi ristub
toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Järved ja jõed moodustavad 6,0% liustikud 1% ning sood ja märgalad 5,8% pindalast. Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Metsad moodustavad pindalast 38,2%. Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad. Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas. 4. Ajalooline kujunemine Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 12 000 aastat tagasi. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud
Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks . Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi. Karu, hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas.
Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 6.Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi. Karu, hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas.
.. Maailmas tuntud Abricotine prantsuse aprikoosiliköör Advocat hollandi liköör munakollasest ja brändist Anisetta stillata itaalia aniisiliköör Benedictine ürdiliköör, pärineb munkadelt Chartreuse(sartröös)- ürdiliköör amanimelisest kloostrist Jägermeister saksa ürdiliköör 5 rohu baasil Kümmel hollandi seedimist soodustava omadusega (köömnega) Lapponia soome liköör arktilistest marjadest APERITIIV Koostises mitmesugused ravimtaimed või toniseeriva toimega ained piirituseleotisel. Kasutatakse söögi alla, et tõsta söögiisu. Kuuluvad lahjade jookide hulka, kuid võib valmistada ka kangetena. Tuntud Liviko Bitter mõrkjas, 21% KOKTEIL Segujookide üldkasutatav nimetus, mis tõlkes tähendab (Coctail) kukesaba. Võivad olla alkoholiga või ilma Long Drink (pikk jook), alkoholiga 5,5 ja 5,6%
Pärast viimast jääaega tulid esimesed sisserändavad maismaaloomad arvatavalt Lõuna-Rootsi ja Taani alalt (Norra ja Taani vahel merd ei olnud). Hiljem võisid mõned loomad tulla ka Soome kaudu Põhja-Norrasse. Mageveekalade sisserännet idast piirasid ajutiselt soolase vee tõkked osas praegusest Läänemerest. Järkjärguline maakerge pärast jää kadumist mõjutas veekogusid ja tingis levikuvõimaluste ahenemise, eriti hiljem sisserännanutele. Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja- lõunasuunalise ulatuse ja kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi. Karu, hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas.
Maailmas tuntud liköörid on Abricotine prantsuse aprikoosiliköör, Advocaat hollandi liköör munakollasest ja brändist, Anisetta stillata itaalia aniisiliköör, Benedictine munkadelt pärinev ürdiliköör, vanim maailmas, Chartreuse (sartrõõs) samanimelises kloostris väljatöötatud ürdiliköör, Cointreau prantsuse pomerantsiliköör, Jägermeister Saksa ürdiliköör 56 rohu baasil, Kümmel Hollandi seedimist soodustav liköör, Lapponia Soome liköör arktilistest marjadest, Pisang Ambon banaaniliköör jt. 14.11. Aperitiiv Aperitiivide koostisse kuuluvad mitmesuguseid ravimtaimi (sh. koirohi) või toniseeriva toimega aineid sisaldavad piiritusleotised. Neid kasutatakse söögi alla Liviko Bitter (21%). 14.12. Segujoogid 57 Kokteil on tuntuim segujook.. Võivad olla alkoholiga ja alkoholivabad. Alkoholisisaldava kokteili aluse moodustavad viin, viski, brändi, rumm, tekiila, dzinn või vein
annaabi.ee 
