tõendid töökoja kohta ja lahkub saarelt. Maale jõudes süüdistatakse teda kaldale pesnud mehe mõrvas. Mõrva ohver on Henry - ta on kägistatud. Ta naaseb Genfi. Nad sõidavad võõrastemajja ja pidades silmas olendi pahatahtlikku hoiatust, soovitab Frankenstein Elizabethil minna oma tuppa. Karjumist kuuldes tormab Frankenstein tuppa ja on laastatud, leides, et Elizabeth on kägistatud. Frankenstein lubab oma loodud koletise tappa. Ta jälitab oma järeltulijaid arktilisse ringi, kus kohtub Waltoniga. Waltoni ja tema laevakaaslaste poolt leitud külmast haigestunud ja nõrgestatud Frankenstein sureb. Hiljem leiab Walton olendi ruumist, kus Frankenstein asub. Walton suhtub olendisse viha ja hirmuga. Olend väljendab oma kannatusi, kahetsust ja enesehaletsust ning seejärel lahkub, kavatsedes surra.
Kõige rohkem sajab juulis ja augustis. Peamiselt Norra läänerannikul. Mõnes sealses piirkonnas on sademete suurim hulk koguni 3000 mm. Mägedest ida pool olevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Sajuseid päevi on riigi sisemaal umbes 100 ja rannikualades 100-150 päeva. Norra lõunaosa jääb parasvöötme kliimavöötmesse, kuid kesk- ja põhjaosa kuuluvad juba lähisarktilisse ja arktilisse kliimavöötmesse. Mis peaks muutma riigi kliima väga karmiks ja külmaks, kuid hea geograafiline asukoht hoovuste suhtes tagab küllaltki pehme kliima. Võrreldes Norra kliimat Eestiga, näeme üllatavaid erinevusi. Kuigi me asume lõunapool, ei mõjuta meid soojad hoovused ja meie keskmine temperatuur on madalam. Samuti on meil tasase pinnamoe tõttu sademeid tunduvalt rohkem. Norra majanduslik arengutase on väga hea, palju tehaseid, nafta kaevandamine ja muu selline
ehk madalrõhualaga. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? V: Parasvöötme merelise kliimaga aladel 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui siberis? V: Eestit soojendab talvel Atlandi-hoovus. Siber asub mandrilises kliimas, kus on talved külmad ja suved soojad. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. V: Arktilisse kliimavöötmesse jõuab vähe päikest ning kiirgusereziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Srktiline vööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Lähisarktiline vööde hõlmab Islandi loodeserva ning Ida-Euroopa lauskmaa, Skandinaavia ja Koola poolsaare. Siin lumi suveks sulab ja sajab vihma. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad.
80,9% sealsest rahvastikust haaravad enda alla 4 allüksust. Suurima rahvaarvuga on neist Primorje krai, kus elab 31,1% Kaug-Ida föderaalringkonna rahvastikust. Suuruselt järgmised on Habarovski krai 21,4%, Sahha (Jakuutia) Vabariik 15,2% ja Amuuri oblast 13,2% elanikuga (vt. Joonis ). Kaug-Ida föderaalringkonna elanikkond on koondunud soojema kliimaga alasse, välja arvatud Sahha (Jakuutia) Vabariik, mis laiub suuremal maalal ja ulatub osaliselt lähis- ja arktilisse kliimasse. Olulist rolli inimkonna jaotumise osas mägivad ka tööstus piirkonnad, mis kattuvad suurema rahvaarvuga aladega. Antud föderaalringkonna rahvastikust elab 75% linnas ja 25% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis ). Asustustihedus on suurim lõuna pool asuvatel tööstualadel, kus asuvad ka peamised linnad, ning jõgede äärsel alal. Rahvastiku tihedus on seal keskmiselt 1-10 inimest km2 kohta. Enamusel alal aga on väehm kui 1 inimene km 2 kohta (vt. Lisa Joonis ). Joonis
Osa asustusajalooliselt varaseimate liikide leviala taandus aga põhja poole. Praegustest haudelindudest kuulub suurem osa (60%) laia levilaga loomastikutüüpidesse (palearktilisse, holarktilisse ja kosmopoliitsesse). Palju on ka Euroopa-Turkestani (11%) ja Euroopa päritolu liike (9%), vähem on säilinud arktilise, Siberi ja Vana Maailma faunatüüpide esindajaid. Läbirändajaist kuuluvad pooled (50%) arktilisse faunatüüpi. 20. sajandil täienes linnustik liikidega, sajandi viimase 50 aasta vältel laiendas oma levilat ja hakkas Eestis pesitsema vähemalt 17 linnuliiki, näiteks naaskelnokk, kukkurtihane, kühmnokk- ja laululuik, tutt-tiir ja kormoran. Osa lindude (sh valge-toonekure, haha, sookure, meri- ja hõbekajaka ning musträsta) arvukus on kasvanud, kuid paljude (sh väikepistriku,
annaabi.ee 
