andmebaasi struktuur. Hiina kirjam¨arkide kujunemislugu on ilmselgelt seotud t¨anap¨aeval Hii- nas, Jaapanis ja Taiwanis kasutusel olevate kirjas¨ usteemidega. Tahaksin r~ohutada muistse Hiina m¨argis¨ usteemi globaalset unikaalsust, hiina kirja- m¨argid on ainus kirjas¨ usteem, mis on l¨abi aastatuhandete vastu pidanud muudatustele inim¨ uhiskonnas ning mida 20. sajandi l~opuski veel j¨atkuvalt kasutab u ¨le miljardi inimese. Kanji m¨arkidega samal perioodil v¨alja ku- junenud egiptuse (tekkeaeg u. 3000 a. e.m.a.) ja sumeri (u. 3000 a. e.m.a.) ning hilisem maajade (4. saj.) kirjas¨ usteem pakuvad erinevalt hiina m¨arkidest paraku huvi u ¨ksnes muinasajaloolastele. Maailmaaja- loolises perspektiivis on kanji m¨arkidel seega ainulaadne koht. M¨arkide aastatuhandete pikkust muutust ja arengut v~oiks laiemalt vaadata kui muinas¨ uhiskonna v¨a¨artustest v¨alja kasvanud t¨ahenduspuud, mida pole
✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis 史. 〔説文〕esitab, seost 而・和 m¨arkidega, esimene on 内 vigane ごじ kuju 誤字, 和 aga hoopis 中 enda t¨ahenduse laiendus. Yin 殷 ajastu v¨agi oli kolmes grupis: keskmine, vasak ja parem, viirlippu 吹流し kandis u¨ ksnes keskosa n¨aidates ちゅうぐん げんすい a¨ ra v¨aejuhi. V¨ae 中軍 juht 将 oli u¨ htlasi u¨ lima seisusega isik 元帥. 音符 音符
juhul 1 uk = u(k) = k Aga p¨aratu integraal dx x 1 hajub, sest nimetajas on muutuja x astendaja 1. J¨arelikult hajub integraal- tunnuse p~ohjal ka harmooniline rida. 8.4 Vahelduvate m¨ arkidega read. Tingimisi koonduvus Vahelduvate m¨arkidega reaks nimetatakse rida u1 - u2 + u3 - u4 + . . . = (-1)k+1 uk , (8.9) k=1 kus uk > 0, k = 1, 2, . . . Teoreem 1. Kui 1) uk > uk+1 , k = 1, 2, . . . ja 2) lim uk = 0, siis vahelduvate m¨arkidega rida (8.9) koondub. k T~oestus. Vaatleme osasummade osajada
Kuna sin 0 = 0 ja cos 0 = 1, saame f (0) = 0 , f (0) = 1 , f (0) = 0 , f (0) = -1 , f IV (0) = 0 , f V (0) = 1 jne. 83 ¨ Uldiselt f (2k) (0) = 0 , f (2k+1) (0) = (-1)k-1 , k = 0, 1, 2, . . . . J¨ arelikult sisaldab funktsiooni f (x) = sin x McLaurini pol¨ unoom ainult paari- tuid liidetavaid vahelduvate m¨arkidega: x3 x5 x7 x2k+1 sin x x - + - + . . . + (-1)k-1 . 3! 5! 7! (2k + 1)! 3. Analoogiliselt leiame ka f (x) = cos x Mclaurini pol¨ unoomi. Erinevalt funkt- sioonist sin x sisaldab see ainult paaris liidetavaid: x2 x4 x6 x2k
Kuna sin 0 = 0 ja cos 0 = 1, saame f (0) = 0 , f (0) = 1 , f (0) = 0 , f (0) = -1 , f IV (0) = 0 , f V (0) = 1 jne. 83 ¨ Uldiselt f (2k) (0) = 0 , f (2k+1) (0) = (-1)k-1 , k = 0, 1, 2, . . . . J¨arelikult sisaldab funktsiooni f (x) = sin x McLaurini pol¨ unoom ainult paari- tuid liidetavaid vahelduvate m¨arkidega: x3 x5 x7 x2k+1 sin x x - + - + . . . + (-1)k-1 . 3! 5! 7! (2k + 1)! 3. Analoogiliselt leiame ka f (x) = cos x Mclaurini pol¨ unoomi. Erinevalt funkt- sioonist sin x sisaldab see ainult paaris liidetavaid: x2 x4 x6 x2k