Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Marsi väljakul asuv Panteon (see oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Tähtsal kohal just sisevaade). 10. Mis on Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, asukohaga Roomas. See mahutab ligi 70 000 inimest. Neljakorruseline kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (e. arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega (e. neljakandiliste seinast eenduvate pool[seina]sammastega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nim. kuulsamaid terme. Termid e. saunad, need olid suure tähtsusega asutused Roomas, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Seal pesti, võeti massaaze ja auruvanne, leili, ujuti basseinides,
Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (arkaadidest), neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad, kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt
Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum Amfiteatritest on tuntuim Colosseum, mille ellipsikujulise põhiplaani mõõdud on 189x156 m. 48m kõrguste seinte kandekonstruktsioonina on kasutatud kaaristu süsteemi. Arkaadidest moodustatud välisfassaadi dekoratsiooniks on esimesel korrusel kasutatud dooria, teisel joonia, kolmandal korintose poolsambad. Neljanda korruse seinu liigendavad korintose kapiteeliga pilastrid. Colosseum püstitati 65-80 aastal. Ehitises on kasutatud tuffi ja betooni, võlvides ka telliseid. Ehitise välismüüris on alumisel kolmel korrusel 80 suurt võlvitud ava. Colosseumi eeskujul ehitati keisririigi ajastul amfiteatreid väga paljudesse Rooma impeeriumi linnadesse.
Pildil komposiitkapiteel. Arkaad sammastele või piilaritele toetuv kaarkäik, kaaristu. Arkaad on üks lemmikdetail rooma ehitiste, eriti teatrite väliskujunduses. Arkaade on arhitektuuris kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Pildil Rooma Colosseum, 1. saj p. Kr ehitatud hiiglaslik amfiteater, mille välissein koosneb arkaadidest. 19 Portikus (lad. k. sammaskoda) ühelt küljelt lahtine koda, kus seina asemel on sammastik. Paikneb reeglina hoone peasissekäigu ees. Portikusel oli kreeka ja eriti rooma arhitektuuris väga suur tähtsus. Portikus võis olla piklik, poolringikujuline, kaheosaline (nt Augustuse ja Traianuse foorumil), kolmeosaline (nt Pergamoni altaril) või paikneda neljaosalisena siseõue ümber (peristüül)
Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite kui ka gladiaatorite ja metsloomade võitluseks. Areen võimaldas korraga välja lasta kuni 3000 paari gladiaatoreid. Colosseum on ellipsikujulise põhiplaaniga hoone, välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit, neli korrust pealtvaatajatele, esimene imperaatoritele, tema sugulastele, kaaskondlastele, teisel korrusel ratsanikud, kolmandal Rooma kodanikud, neljas vabaks lastud orjadele. Ümar fassaad koosneb kolmekorruselistest arkaadidest, alumised kaared(80) on mõeldud sissepääsudena. o Triumfikaar ehitati puhtdekoratiivseid ehitismälestisi ehk triumfikaari. Tuntuim on Tituse triumfikaar, valmis 81.a. See oli ehitatud Jeruusalemma võidu auks. Ranged, monumentaalsed(küllalt suured), kaetud reljeefidega sõjakäigust. o Keiser Traianuse sammas(38m) laotud ümmargustest marmorblokkidest, kaetud spiraalse reljeefribaga(kogupikkus 200m) Traianuse sõjast Draakiaga
hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,
Colousseum on elipsikujulise põhiplaaniga hoone. Kõige pikemast küljest 185 m ja teisest 156 m. Välismüüri kõrgus on 48,5 m. Keskel asus areen, ümberrringi astanguliselt tõusvad kohad pealtvaatajatele.Alumine korrus oli määratud imperaatorile, ta sugulastele, kaaskonnale, senaatoritele. Teisel korrusel olid ratsanikud. Kolmandal Rooma kodanikud. Neljandal vabakslastule, mingi ori, kes tegi midagi. Tegu on ümarfassaadiga. Esikülge pole.Koosneb kolmekorruselistest arkaadidest (kaartest). Neid alumisi kaari on 80 ja mõeldud sissepääsudena. Esimesel korrusel olid dooria sambad, teisel joonia ja kolmandal korintose. Väga levinud olid dekoratiivsed ehistusmälestised triumfikaared. Ehitati nii Roomas kui provintsides. Neid püstitati väejuhtidele Rooma võitude tähistamiseks. Kuulsaim on Tituse triumfikaar. Oli pühendatud Jeruusalemma vallutamise auks. Triumfikaartel on reljeefidena kujutatud sõjakäiku.
annaabi.ee 
