Elulugu iseseisev elu · Matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja · Esimene iseseisev teaduslik uurimus 1586 · Tema loodusfilosoofia levimine · Pisa Ülikooli matemaatikaprofessor 1589 Elulugu Pisa periood 1589-1591 · Legend Pisa tornist raskuste alla viskamise kohta · Pisa torni eksperimendi toimumine 1612 Elulugu Padova periood 1592- 1610 · Galileo määrati Padova Ülikooli professoriks 1592 · Supernoova ilmumine ja aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamine 1604 Elulugu - lapsed · Veneetsiast pärit Maria Gamba · Kaks tütart ja poeg · Tütred pühitseti nunnadeks 1613 · Poeg kuulutati Galilei pojaks ja pärijaks · Poeg arendas edasi isa leiutisi, sh pendelkella Elulugu taas Frienzes · Õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht 1610 · Avaldati enamik Galilei tuntuid töid · Rooma külastamine Toskaania teadusliku saadikuna 1611
katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise. Aristotellik filosoofia väitis, et kõik kehad koosnevad neljast elemendist (maa, õhk, tuli, vesi) ning pürgivad oma “loomuliku” koha poole. Näiteks, mida rohkem on maa elementi (metallid jt rasked asjad), seda rohkem kisub ta maa sisemuse poole ning mida rohkem on kehas õhu elementi (nt suits) seda rohkem pürgib ta keskpunktist eemale
katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise. Aristotellik filosoofia väitis, et kõik kehad koosnevad neljast elemendist (maa, õhk, tuli, vesi) ning pürgivad oma "loomuliku" koha poole. Näiteks, mida rohkem on maa elementi (metallid jt rasked asjad), seda rohkem kisub ta maa sisemuse poole ning mida rohkem on kehas õhu elementi (nt suits) seda rohkem pürgib ta keskpunktist eemale
vabam õhkkond teaduslikuks tööks. Galilei on ise meenutanud Padova perioodi kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Siin valmis tal mitu tähtsamat leiutist ning ta hakkas koguma materjali raamatute jaoks, mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tuvastas, et uus täht ei muuda asendit, seega peab täht asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Isiklik elu Padova perioodil algasid Galilei suhted Veneetsiast pärit Maria Gambaga. Nad ei abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas talle kaks tütart (Virginia sündis 1600 ja Livia 1601) ning poja Vincenzio (sündis 1606). Tütred läksid aastal 1613 kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnaks. Poeg õnnestus aga Toskaania suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks
vabam õhkkond teaduslikuks tööks. Galilei on ise meenutanud Padova perioodi, kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Siin valmis tal mitu tähtsamat leiutist, ning ta hakkas koguma materjali raamatute jaoks, mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tuvastas, et uus täht ei muuda asendit, seega peab täht asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Padova perioodil, algasid Galilei suhted Veneetsiast pärit Maria Gambaga. Nad ei abiellunud, ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas talle kaks tütart (Virginia sündis 1600 ja Livia 1601) ning poja Vincenzio (sündis 1606). Tütred läksid aastal 1613 kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnaks. Poeg õnnestus aga Toskaania suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks
matemaatikutesse, füüsikutesse, teadlastesse ja filosoofidesse. Ehk siis ta oli väga enesekindel mees ja suutis sellega kaasnevalt ka teisi panna mõtlema nagu ta seda ise soovis. Antud juhul see ka nii toimuski. Aristoteles eksis, Galileil oli õigus. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tegi kindlaks, et uus täht ei muuda asendit, seega peab ta asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Aastal 1611 külastas Galilei Toscana teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks
pole. Vooruseetika (virtuism*) Virtus (lad k), virtue (ingl k) "voorus" Aristotelese teooria keskne mõte on see, et inimesel on olemuslik loomus ja olemuslik eesmärk (mõte). Meie ajal on järel vaid moraali keel ja näilisus, eetika terviklik sisu on suurelt osalt hajunud ja hävitatud. Alles seejärel, kui leitakse uuesti üles mõte, et "inimesel on olemus, mis määrab ära tema tõelise eesmärgi", õpitakse mõistma moraali teooriat ja selle tarvitamist. Aristotelliku moraalianalüüsi 3 osa: 1. Käsitlus inimesest sellisena, nagu ta on (milline on tavaliselt tegutsev inimene). 2. Käsitlus inimesest sellisena, nagu ta võiks olla, kui teostuks tema olemuslik loomus. Inimesel on oma eesmärk, telos. Kuidas inimene toimib, kui ta teostab oma telost ehk milline on telose leidnud inimmeel. 3. Eetika teadusena näitab, kuidas jõutakse esimesest teise. Eetika peaks meid juhtima
annaabi.ee 
