Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena
Vana- Kreeka riik ja ühiskond Linnriik Polis, Vana- Kreeka linnriik, oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv. Polise kodanikud olid tavaliselt täisealised põliselanikest vabad mehed. Kodanike kohus oli oma riiki kaitsta, seega pidid nad olema piisavalt jõukad, et suuta endale varustust hankida. Ühe halduspiirkonna rahvast, aga ka kogukonda tervikuna, nimetati deemoseks. Deemosest eraldus suursugusemate kodanike kiht paremad ehk aristoi. Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohus. Poliitikaga tegeleti rahvakoosolekul , mis oli polise kõrgeim võimuorgan. Seal valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised olid Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa. Ühiskonna struktuur Aristokraadid olid suurmaaomanikud, kes võisid tegeleda ka kaubandusega. Vabad talupojad (võlaorjusesse langedes kaotasid nad oma kodanikuõigused), moodustasid kõige
1100 eKr hävis ka Mükeene kultuur DOORLASTE rünnaku ja vallutuste pärast. KREETA-MÜKEENE KULTUURI TÄHTSUS Pole otseselt seotud edasise Kreekaga seotud. Jumalate panteon siiski pärineb Kr- Mük, nagu ka vaimne pärand. Oli primaarne tsivilisatsioon. VANA-KREEKA riik ja ühiskond Linnriigid e POLISed. Oli sõltumatu kodanikupõhine keskkond, võisid suured olla. Elanikud eri kihtides. Kogukond tervikuna oli DEEMOS (kr k rahvas). Sealt eraldus suursugusemate kiht, keda nimetati PAREM (aristoi). Ühe linnriigi rahvas = deemos. POLIITIKA oli polise asjadega tegelemine, sellega tegeleti rahvakoosolekul valiti ametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised: SPARTA, ATEENA, KORINTOS, MÜLEETOS, SÜRAKUUSA Kreeka polised olid ka nt Türgis ja Itaalias. ÜHISKONNA STRUKTUUR · Kõrgeim kiht ARISTOKRAADID suurmaa omanikud, võisid tegeleda kaubandusega · VABAD TALUPOJAD võisid langeda võljaorjusse. Neid oli kõige
ja mugandati · Loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks, mõjutas läänepoolseid Vahemere maid, seuunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut Ühiskonnakorraldus: Ühtset riiki ei teki. · Linnriik e polis. Poliitiline korraldus. Linn ja seda ümbritsev maa talupoegadega. Kindlus akropol. Templid. Turuplats- agoraa. · Kodanikud. 30 aastased täiskasvanud, mehed, põliselanikud. 1)lihtrahvas demos 2)jõukad aristoi Kaubandus, põlluharimine, käsitöö. · Ühiskonna struktuur. Arstokraadid suurmaaomanikud. Ülemkiht. Konkurentsivaim. Kogusid andamit. Huvi riigi valitsemise, teenistuse vastu. Vaimuasjad. Vabad talupojad suur osa sõjaväest. Käsitöölised osakaal väike. Puudusid kodanikuõigused. Orjad omaniku vara. Osatähtsus tööjaotuses suur. Usuti, et barbarid on orjuseks loodud-osteti orje sisse. Ka sõjavangid. Orjanduslik demokraatia. · Sümpoosium.
Faalanks – Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad – Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud – Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised – Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid – Auväärse päritoluga suurmaaomanikud Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi – õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus – nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia – vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5. sajandil eKr kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast.
Faalanks Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid Auväärse päritoluga suurmaaomanikud Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5. sajandil eKr kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast.
Kreeka ühiskonna tipu moodustasid siiski aristokraadid. Nad olid suurmaa valdajad. Nende rikkuse moodustas mingi osana ka karjakasvatus. Hobustega seotud tugevalt. Hippioi- ratsamehed. Tööjõud ilmselt moodustus orjadest (ülikute majapidamistes olid Hesiodose järgi mujalt toodud orjad). Samas paljud talupojad olid võlasõltuvuses aristokraatidest. See tõi kaasa väikeomanike maavalduste mineku suuromaniku kontrolli alla. Ideoloogiliselt pidasid aristokraadid ennast paremaks. Nad olid aristoi- parim, kakoi- all, alumised. Kaloi k'agathoi- ilusad ja head. Aristokraadid olid sõjamehed. Sõjas neid otsustavat eelisrolli polnud, nad ei moodustanud selgeid eliitüksuseid, vaid võitlesid koos teiste võitlejatega. Tegelesid vaimuelu ja luulega, aga lahutamatu osa oli atleetika. Atlos- võistlus, katsumus. See oli noorte aristokraatide elementaarne tegevus, kus igaüks püüdis olla parim. Võistluslikus oli kreeka aristokraatia märksõna.
kes olid hangitu dmujalt röövitud ja ostetud, 600 aastat eKr , athenas sel ajal leidsid aset soloni reformid , nendest poeemidest, ilmneb et athenas küllalt oluline osa talupoegadest oli lagenud võlasõltuvusse rikastest aristokraaditest, see tõi kaasa teatud osa väike omaniku maavaldustest mineku suuromanike kontrolli alla. Ideoloogiliselt need aristokraadid pidasid endid parimateks, tõendus materjal pärineb aristokraatide sulest, ainult hesidos annab talupoegade nägemuse neist, aristoi (parim),kakoi (halvemad) kasutasid teiste puhul, teine asi mida nad kasutasid endi puhul kaloi k'agathoi (ilusad ja head). Olid sõjamehed, alates 7 saj lahingu väljadel mängisid rolli maasiarmeed, kus osalesid keskmise jõukuseg talupojad, aristokraadid ei moodustanud selgelt eliitüksusi vaid võitlesid ühises rivis, olid paremalt relvastatud ja ettevalmistatud, püüdsid olla parimad sõjas aga ei tõusnud kuidagi esile, kasutati loomulikult ka ratsaväge, moodustasid
annaabi.ee 
