Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äripäeva kommunikatsiooni käsiraamat: Meediaplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
äripäev, postimees, käsiraamat, tudeng, tudengi, meediaplaan, kaja, ekspress, trükimeedia, päevaleht, õhtuleht, vikerraadio, internet, kuku, apollo, power, radio, plus, maaleht, puhkepäev, loengud, intervjuu, arvamuslugu, suhtekorraldaja, viimased, suurendamine, sihtgrupid, tudengid, inimsed, vanust, koostanudAeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja, Vesti Nedeli, Vikerraadio sportnet.ee,
Aeg Tegevus Trükimeedia Raadio Televisoon Internet 25. Sept Arvamuslugu: Postimees, Etv, kanal 2 Postimees.ee Õppejõud kirjutab: Kom tudengid ei ole piisavalt kursis uudistega 1.Okt Pressiteade: Algab Äripäev Aripaev.ee Kaja soodushinnaga müük tudengitele 3. Okt Kom instituudi õppejõud juhivad loengutes tähelepanu Kaja ajakirjale ja selle kasulikkusele 5. Okt Arvamuslugu: Kaja, Aripaev.ee Vilistlane kirjutab, Äripäev Facebook.ee/ko kui palju karjääriks m kasulikku loeb ta
reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806. Tänapäevaks on palju uusi ajalehti juurde tekkinud, kuid samas ka neid
kütusenappuse tõttu. 1991. aasta 31. detsembril seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi. Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadios. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus "raadiojutlusteks". Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil. Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele ostutsekid Rein Otsason esines avalikkuses seisukohaga, et tuleb minna üle vahetult oma rahale. Edgar Savisaare juhitud valitsus tegi tihedat koostööd Eesti Panga Nõukoguga, et kiirendada krooni käibelelaskmist Uno Mereste raamatust "Toimunust ja
olulisem meelelahutuslik tegevus. Soome televisioonil aga oli nii tema kui ka tema eakaaslaste mõttemaailmas oluline roll. Selle kaudu oli võimalik näha, kuidas elatakse raudse eesriide taga. Paratamatult nähti, et seal on elu parem. Paljud minu ema vanused neiud tahtsid minna näiteks soomlasele mehele. Seega kujundas Soome televisioon oluliselt minu ema põlvkonna väärtusi ja maailmapilti. Vahel kuulas mu ema raadiot. Eesti raadiotest oli oluline Vikerraadio. Sealt sai kuulata uudiseid Eestist ja mujalt Nõukogude Liidust, kultuurisaateid ning muusikat. Ühtegi konkreetset programmi mu ema ei jälginud. Raadiost kuulas ta seda, mis sealt parasjagu tuli. Samuti oli vahel kuulda Radio Luxembourgi, kust lasti välismaist muusikat. Mu ema teabeväljas mängisid olulist rolli ka raamatud. Ta oli sage raamatukogu külastaja. Teda huvitasid maailmaklassika ja kriminullid. Mu ema oli väga tihe teatri- ja kinokülastaja
1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpetas talurahva lehte lugema. Huumor, jutud, luuletused. Emotsionaalne. Üle- eestiline. Jannsen toimetas (1857-63). Eesti Postimees Esimene ülemaalise tähtsusega. Ajakirj. Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne
pakutud venekeelsete telekanalite loomine, kuna nende puhul oleks olnud analüüs olnud mahukam ning hõlmanud ka teisi riike. Täpsemini võeti vaatluse alla nii Eesti-sisesed arutelud ning seisukohad kui ka Vene telekanalite sõnavõtud ja arvamused, kellest viimastele konkurentsi pakkuma hakatase. Rühmad ja nende seisukohad Ülesande käigus uuriti Eesti meedias avaldatud artikleid ja arvamuslugusid Eestis venekeelse telekanali loomise kohta, sealhulgas ka ETV+. Vaatluse alla võeti Postimees, Delfi, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht. Välja jäeti Eestis levinud venekeelsed portaalid, kuna autor pole piisavalt pädev tõlkima neid. Vaadeldud väljaannete ja veebiportaalide puhul on kõige mõistlikum välja tuua erinevad esinenud rühmad ning nende seisukohad iga väljaande puhul eraldi. Võimaluse korral määratleti ka seisukoha/seisukohtade muutus ajaliselt. Postimees Postimehes ilmunud ETV+ kohta käivate artiklite puhul saab enamasti rääkida pooldavast
TRÜKIAJAKIRJANDUS e PRESS Ajalehed: · ilmumissagedus päeva või nädala · levik üleriigiline või piirkondlik · sisu üldloetav või erialane · käsitluslaad kvaliteet või tabloid Ajakirjad: · ilmumissagedus nädala, poolkuu, kuu või kvartali · suunitlus üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega või temaatilise suunitlusega RAADIO · avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Klassika, Radio 4 · eraõiguslikud Elmar, Star FM, Skyplus · kohalikud Kuma Raadio, Raadio Kadi TELEVISIOON · avalik-õiguslikud ETV · eraõiguslikud Kanal 2 ja TV 3 UUS MEEDIA · Trükiväljaannete võrguversioonid Postimees, SL Õhtuleht · Iseseisvad võrguajalehed- ja kirjad Vaatleja (astronoomia ajakiri=
Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891) Plakat: Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust. Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19
Nagu me siit kokkuvõtvast referaadist lugeda võime, on Margus Konnula alias Contra näol tegemist väga mitmekülgse ja andeka inimesega. Paljude meelest on ta täielik kloun ja mees, keda ei peaks tõsiselt võtma. Sama palju on inimesi, kes pikkisilmi ootavad tema uusi luuletusi, esinemisi ja etteasteid. Vahet pole kumba leeri kuuluda, külmaks ei tohiks Contra kedagi jätta. Margus Konnula alias Contra Foto: Postimees ~ 12 ~ Kasutatud allikad ja kirjandus × Alla, H . ,,Contra kirjutab luuletuse iga pooleteise päeva tagant" Postimees 18.11.2009 http://www.elu24.ee/?id=189682 × Contra ,,Päike ja Lamp" luulekogu, Tartu, Kaasaegse Kirjanduse Keskus, 1998 × Keil, A. ,,Contra: luuletajat om vaja kaits kõrda aastan. Tõne om jõul"
annaabi.ee 
