3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-murenemiskoorik jääb üha sügavamale ja pindmised kihid jäävad toitainetevaesemaks-viljakus kahaneb. Toitaineid eraldub ringlusest põhjaveega. Eesti mullad ~10000a/vihmametsadel 100000a. *noored mullad asuvad geoloogiliselt aktiivsetes pkdes, vulkaanide lähedal,mererannikul(island, havaii) 4.Kliima- *humiidse kl aladel turvastunud mullaga alad(parasv, lähispol) *ariidse kl alal sooldunud mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine- happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel)
Väljauhtehoristont kujuneb, kui niiskes keskkonnas läbi mulla nõrguv vesi kannab toiteelemendid sügavamale, väljauhtehoriston vaesestub toiteelementidest. 8. Milliste looduslike vööndite muldi toodud väited iseloomustavad? Kirjuta iga väite juurde sobiva loodusliku vööndi nimi. Looduslikud vööndid: vihmamets, kõrb, tundra, rohtla Looduslik vöönd A Ariidse kliima tõttu on muldadel suur soolasisaldus. kõrb B Kamardumise tõttu on muld viljakas. rohtla C Igikeltsa aladel on levinud gleistunud mullad. tundra D Mullad on väheviljakad, kuna toitained omastatakse kiiresti. vihmamets 9. Märgi joonisele kõrg- ja madalrõhuala (K ja M). Millist tuult on joonisel kujutatud, tõmba õigele vastusele joon alla. Suvemussoon /talvemussoon
lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub jahedas niiskes kliimas Leostumine vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast. Kamardumine - protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti.Sooldumine - esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles.Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävimine. Erosioon(kõrbestumine) on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
rahvastikus. 16. Tsüklon madalrõhuala. Iseloomustab niiskus, sademed, torm, tuuled, jahedam suvi, soojem talv. 17. Antitsüklon kõrgrõhuala. Iseloomustab kuivus, ilus ilm, soe suvi ja külm talv. 18. Keemiline murenemine (porsumine) niiske kliimaga aladel (humiidse kliimaga). 19. Füüsikaline murenemine (rabenemine) kuiva kliimaga aladel (ariidse kliimaga). Mineraalide tõttu, temperatuuri ööpäevased kõikumised, taimejuured aitavad kaasa. 20. Erosioon vooluvee kulutav tegevus (jagatakse pinnaliseks erosiooniks ja lineaarseks erosiooniks). 21. Litosfäär maakera suhteliselt kivimiline kest, mis hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa (tükeldab laamadeks). 22. Astenosfäär litosfääri alune osaliselt üles sulanud kivimitega vöönd. Selle abil liiguvadki laamad. 23
Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne. 16. Mis on barhaan? Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks?
Kuidas tema tüüpi iseloomustab poorivete happeline vist?), kus oli valdavalt terrigeenne settimine. tekib? reaktsioon ning intensiivne leostumine (lahustuvate komponentide ärakanne) . Devoni ajastul taandus Paleobalti meri Eesti aladelt, Kui settes on osakesed kõik enamvähem sama 16. Aga kui settekivimis esineb Ariidse murenemise korral on biogeensete misjärel hakkas järk-järgult välja arenema suurusega, siis saab öelda, et sete on hästi haliit, siis mis võib sellest agentide osakaal väiksem, poorivete reaktsioon rannikulähedase madalmere ja jõedeltade keskkond, sorteeritud. Kui osakeste suurus varieerub järeldada?
Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne. 16. Mis on barhaan? Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks?
Kuival ajal kivistub sete dreenitorudesse ja kohati selle väljapesemine on raskendatud ka surveveega pesemisel. 42)Millised on probleemid drenaazi rajamisel savis ja kuidas neid lahendatakse? Savimaades ehk rasketes muldades on veereziimi reguleerimine seotud mitme raskesti lahendatava probleemiga: · Nad lasevad väga halvasti vett läbi, · Omastatava vee kogus on väike ning seetõttu on nad ka põuakartlikud ning nende harimisaeg on lühike ja ajaliselt piiratud. Ariidse kliimaga piirkondades lisanduvad nendele mulla sooldumine või aluseliseks muutumine. Torudrenaazi kuivendusvõime savimuldadel on tihti puudulik. See on tingitud ühelt poolt ülalloetletud rasketest looduslikest tingimustest, teiselt poolt piiratud majanduslikest võimalustest (sobivate kattematerjalide puudumine, soov hoida kokku ehituskulusid) ja sageli ka ehitustehnoloogia rikkumine.
annaabi.ee 
