sajandi algusest. 1570. aastast tegutses Pariisis Poeesia ja Muusika Akadeemia, kes panid aluse õukonnaballetile. 1650. aastal lisandus õukonnaballetile ballettkomöödia (nt. ''Kodanlasest aadlimees''. Barokkskulptuur Prantsusmaal Prantsuse barokkskulptuuri maitsekas ühtsus kujunes välja siis, kui troonile tõusis Louis XIV. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET. Maalikunst Prantsusmaal Prantsusmaal olid maalijad , nii nagu skulptorid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN.
kompositsioonist, mis kõiki tegelasi võimalikult esinduslikult edasi andis. "Öine vahtkond" on dünaamiline ja ebatavaline, grupiportree on üle kasvanud hollandi rahva ajaloolise võidu ideede kehastajaks. Viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks ("Kadunud poja tagasitulek"; "Peetrus salgab Kristust", "Jakob õnnistab Joosepi poegi" ). Rembrandt on kuulus ka graafikuna. Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, enamasti kuninga ja õukonna teenistuses NICOLAS POUSSIN(1593-1665), CLAUDE LORRAIN(1600- 1682).
Üheks Velazqueze parimaks portreemaaliks leotakse "Paavst Innocentius X portreed". Kui paavst oma portreed nägi, olevat ta öelnud: "Liiga sarnane!". Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad
Üheks Velazqueze parimaks portreemaaliks leotakse "Paavst Innocentius X portreed". Kui paavst oma portreed nägi, olevat ta öelnud: "Liiga sarnane!". Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad
Jean Antoine Houdon. Marmorfiguur Talv, Montpellier`i muuseumis –alasti naine, kelle ülakeha ümber on mähitud rätt. ● Portreebüste on säilinud u 200. Näiteks kunstniku naise ja tütarde portreed. Karakteri suurepärane esiletoomine, meisterlik tehnika. Jean Antoine Houdon. Houdon`i naine Jean Antoine Houdon. Houdon`i tütar Jean Antoine Houdon. Suur portreefiguur Voltaire, 1781 MAALIKUNST ● Prantsusmaal olid maalikunstnikud, nii nagu skulptorid ja arhitektidki enamasti õukonna teenistuses. 17. sajandil käib enamik noori maalikunstnikke end Itaalias täiendamas. Temaatikast on esindatud enamik žanreid – allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. 17. sajandi esimese poole maalikunstis võib eristada kahte suunda – realistlikku ja idealiseerivat (või klassitsistlikku). ●Vennad le Nain`id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. saj. I pool) ● Realistliku suuna esindajad, kelle töid on raske üksteisest eristada – autorluseprobleemid.
Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 2. Prantsuse maalikunst 17. Sajandil Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis
annaabi.ee 
