Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Lisandusid mitmed uued ajakirjad ja ajalehed. 1918.aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. Tartus tegutses Kõrgem Kunstikool Pallas. Minu arvates oli võimalik õppida emakeeles,omandada kõrgharidust, ning osa võtta spordi, laulu ja mänguseltsidest. Saada informatsiooni emakeeles ilmuvatest ajakirjadest ja ajalehtedest
Duumad saadeti ennem laiali , kui need hakkasid tööle. Muudeti valimisseadust. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valmistel. Kultuuri areng : Esile kerkis emakeelse kooli nõue , keskvalitsuse järeleandmisel lubati asustada emakeelseid erakoole . Rühmitus Noor-Eesti juhtideed mõjutasid oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist .1909 asustati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga . Majanduse areng : Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta Tln Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks merekindlus. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus.Ülekaalus oli endiselt mõisamajandus. Mõned mõisnikud rakendasi kunstväetist, soetasid moodsaid põllumasinaid, pöörasid tähelepanu sordi- ja tõuarendusele.Tähtsaim põllumajandusharu oli piimakarjandus.Tugevnes ja kasvas talumajandus
kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal Eestis ellu haridusseltsid, mis võtsid loodavata koolide ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesene (sügis1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus, praegune Miina Härma Gümn. Jõudu said ka erinevate seltside loomine (Noor-Eesti, põllumeeste, karskus, spordi, teatrid, laulukoorid). 1909 Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. 20saj algul venemaad tabanud majanduskriis asendus sajandi teisel kümnendil hoogsa tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks imperaator Peeter Suure merekindlus. Vaatamata tööstuse kiirele arengule jäi Eesti endiselt põllumajanduslikuks maaks, kus 2/3 elanikkonnast oli tegev maal. Esimene maailmasõda (1914-1918) Ühel pool Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia ja teisel
Samalaadsed õppeasutused loodi Pärnus, Viljandis, Otepääl. Esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Loodi ka teisi üldukultuurilisi sihte järgivaid seltse (põllumeeste, karskus-, spordiseltsid). Laulu- ja mänguseltsidest kasvas hiljem välja teatriselts, sihiks eesti teatri uuenemine. Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas, Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid, laulukoore. Korraldati kunstinäituseid. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond, olemasolevatele ajalehtedele lisandus uusi. Majanduse areng Tööstuse areng. Tallinn muudeti keskvalitsuse otsusega Balti mere sõjalaevatsiku peabaasiks. Enneolematult suur vabrikutööliste hulk (1916. aastal 50 000 inimest). Suurimad tööstusharud: tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus. Suurim tööstuskeskus: Tallinn. Veeti sisse toorainet, kütust, tööjõudu. Valmistoodang suunati peamiselt Vene turule.
· Vene I Riigiduuma kutsuti kokku 1906. a, sinna valiti ka 4 eestlast (Jaan Tõnisson) · Kohalike omavalitsuste valimisel suutsid eestlased baltisakslased paljudes linnades kõrvale tõrjuda 4) Rahvuskultuuri areng XX saj algul · Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt · Üldkultuuriliste seltside loomine · Asutati Eesti Rahva Muuseum Tartus arhiivraamatukoguga · Uued ajalehed-ajakirjad Lisaks: 1. Eesti ala haldusjaotuse kaardid XVII saj - XX saj. algus 2. Vajadusel vaatan ka konspekti, eelkõige vastatud iseseisva töö ülesandeid, samuti töölehti. Konspekt ja töölehed peavad arvestusel kaasas olema!
annaabi.ee 
