Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud. Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid esitada täpselt nii nagu töö põhiosas. Tuleb keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja kokkuvõtvalt. Kasutatud kirjandusallikad Kõik kirjutised ja muud allikad, millele töös on viidatud, peavad olema esitatud algallikate loetelus. Lisaks raamatutele ja artiklitele tuleb viidata ka internetimaterjalidele, arhiivimaterjalidele vms. Viited rühmitatakse alljärgnevalt: Raamatud Autor(id). ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:).Kirjastus. Ehala, Martin. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Hage, Maaja. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. Artiklid Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg. Kase, Mati. Magusaga ei maksa liialdada. Eesti Päevaleht, 15.02.2007. Remmelgas, Ene. Katsetame uut ja huvitavat
aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. 11 Kokkuvõte Eesti taasiseseisvumise järel on president Pätsist kirjutatud nii kriitilisi kui halvustavaid teoseid. Soome ajaloolane Martti Turtola arvates oli president Päts ,,mängur". Eesti ajaloolane Magnus Ilmjärv, tuginedes endise N. Liidu arhiivimaterjalidele, ei jäta Pätsist ,,kivi kivi peale". Eesti vanema põlvkonna suhtumist Eesti riigi ühte rajajasse need üllitised ei ole suutnud muuta. Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja ülesehitamise ajal oli niisugune andeks, julge ja ennastohverdav poliitik, kui oli seda Eesti esimene president Konstantin Päts. 12 Kasutatud kirjandus Raud, M
normatiivsete dokumentide vastuvõtmine täitis olulise seadusandliku vaakumi ja andis arhiiviasutustele arvestatavad õigused salastatud dokumentide üleviimisel avalikku sfääri. 7. juulil 1993. aastal võeti vastu Vene Föderatsiooni arhiivinduse alusseadused «Vene Föderatsiooni arhiivifondist ja arhiividest». Tegemist oli seadusandlike aktide koguga, mis esimest korda Venemaa arhiivinduse ajaloos kehtestasid seadusandluse tasandil juurdepääsureeglistiku arhiivimaterjalidele. (Kibal jt 2005) 23. juulil 1993. aastal vastuvõetud riigisaladuse seadus muutis aga kardinaalselt arhiivinduse olukorda, eriti just juurdepääsu küsimustes. Riigisaladuse seadusest sai tegelikult keskne normatiiv-seadusandlik akt, mis hakkas reguleerima suhteid informatsiooni valdkonnas, mis pakuvad julgeolekualast huvi. Riigisaladuseks kuulutati riigi poolt kaitstud sõjalised, välispoliitilised, majanduslikud, luure- ja vastuluurealased ning operatiiv-jälituslikuks
8 1977. Partituur. Budapest: Musica; Wien: Universal. Kui on oluline, kes on nooti toimetanud (redigeerinud), tuleb see lisada. Franz Schubert. Sonaten für Klavier und Violine 1973. Noot. Red. Monika Holl, David Oistrahh. Wien: Wiener Urtext Edition. Kui noote on rohkem, nii et moodustub alagrupp noodiväljaannetest, pole vaja pärast aastaarvu kirjutada, et tegemist on noodiga. Näide 15. Allikad pärinevad arhiividest, muuseumidest (NB! Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida. Kasutatud arhiivimaterjalide loetelu esitatakse enne kirjanduse loetelu, see võib olla ühtse pealkirja all Allikad ja kirjandus (kui allikaid ei ole palju). Tallinna Linnaarhiivis hoitakse üht vanemat säilinud saksa vastlamängu teksti "Õnneratas" (De lucke rat), millel on daatum 13. mai 1430 (TLA f 230, n 1, s B.O. 10). Võib ka lühemalt: (TLA 230, 1, BO 10)
tulemusena, fotodele mõjub halvasti formaldehüüd. Tolm koosneb erineva suurusega pinnaseosakestest, tahmast, erinevatest sooladest ( sulfaadid, kloriidid, nitraadid ), mikroorganismidest, taimede ôietolmust jne. Tahked tolmuosakesed seovad ôhust keemiliselt aktiivseid gaase ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks. Biokahjustajad ja neid mõjutavad keskkonnatingimused: Biokahjustused - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel Biokahjustajad: bakterid aktinomütseedid mikroseened putukad närilised Bakterid on mikroskoopilised, üherakulised, eeltuumsed organismid. Väliskuju
Hea toon näeb ette, et uurimistöös viidatakse teaduslikule või vähemalt teaduslikkusele pretendeerivale kirjandusele. Uurimistöös ei viidata ajaviiteajakirjade artiklitele ega populaarteaduslikele raamatutele, kui see ei ole uurimistöö teema seisukohalt vajalik. Kõige lihtsamini saab teaduslikul ja mitteteaduslikul kirjatükil vahet teha selle järgi, kas tekstis esinevad viited või mitte. Uurimistöös võiks kasutada allikaid, kus esinevad viited. Erandite alla käivad viited arhiivimaterjalidele, sõnaraamatutele, intervjuudele, arvamustele ja teistele originaalallikatele, aga ka eelpool nimetatud mitteteaduslikele tekstidele, kui viimased on osa uurimistöö teemast (näiteks, kui uuritakse kooliõpilaste probleemide kajastamist peredele suunatud ajakirjades). Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena
Orgaanilised happed: äädikhape, atsetaat eraldub õhku filmide lagunemise tulemusena, fotodele mõjub halvasti formaldehüüd. Tolm koosneb erineva suurusega pinnaseosakestest, tahmast, erinevatest sooladest ( sulfaadid, kloriidid, nitraadid ), mikroorganismidest, taimede ôietolmust jne. Tahked tolmuosakesed seovad ôhust keemiliselt aktiivseid gaase ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks. Biokahjustajad ja neid mõjutavad keskkonnatingimused Biokahjustused - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel Biokahjustajad: bakterid aktinomütseedid mikroseened putukad närilised Bakterid on mikroskoopilised, üherakulised, eeltuumsed organismid. Väliskuju võib bakteritel olla äärmiselt mitmekesine
annaabi.ee 
