valitsus, teisisõnu Rahvakomissaride Nõukogu, mis hiljem nimetati ümber Ministrite Nõukoguks ning kogu seda riigiaparaati reaalselt juhtis ja suunas kommunistliku partei. Üleliidulisel ega vabariiklikul tasandil ei eksisteerinud arhiiviseadust, seega rahval, kui kõrgema riigivõimu kandjal, ei olnud arhiiviasjades sõnaõigust. Arhiivinduse riikliku korraldamise tähtsaimaks aktiks oli NSV Liidu Riikliku arhiivifondi põhimäärus vastavalt 1941., 1958. ja 1980. aastast.7 See võeti vastu Nõukogude valitsuse määrusena ja kehtis ülimuslikult ka vabariikides, sh Eesti NSVs. Määruse tuumaks on NSV Liidu Riikliku arhiivifondi kontseptsioon. Selle ulatus on kõikehõlmav, totaalne. Riiklikku arhiivifondi kuuluvad kõik dokumendid, millel on mingi väärtus, olenemata nende tekkimise ajast või teabekandjast. 1941. ja 1958. aasta määrustes öeldakse otsesõnu, et tegemist on NSV
aastal ilmus arhiivi kogude esimene trükitud üldjuht, Eesti NSV Tallinna Riikliku Keskarhiivi arhiivifondide lühiteatmik (koostaja Edda Vendla). 1975. aastal arvati Tallinna arhiiv riiklike keskarhiivide hulka. Riikliku keskarhiivi staatus püsis kuni arhiivi taasmunitsipaliseerimiseni 1944. aastal; vastav ametlik nimetus - Eesti NSV Tallinna Riiklik Keskarhiiv - oli kasutusel 1989. aastani. Põhimääruse kohaselt pidid Tallinna Riikliku Keskarhiivi koostisse kuuluma "NSV Liidu Riikliku arhiivifondi dokumendid, mis on moodustunud alates 13. sajandist Tallinna territooriumil paiknevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevuses ning millel on riiklik, poliitiline, teaduslik, rahvamajanduslik ja kultuuriline väärtus ning ei kuulu säilitamisele Eesti NSV teistes riiklikes arhiivides" . Eesti NSV Arhiivide Peavalitsuse käskkiri nr. 20, 07.06.1982 rõhutas, et ENSV TRKA dokumendid peavad
aastast. Nagu teisedki gildid ja vennaskonnad, pidid mustpead oma skraa laskma raes kinnitada, olles sel viisil teatud määral linna omavalitsuse kontrolli all. Aja jooksul mustpeade skraa pikenes ja täienes. Lisaks erinevatele skraa-versioonidele kogunes mustpeade arhiivi ka palju muid dokumente: nn. vendaderaamatud vennaskonna liikmete ja vanemate nimekirjadega, peoarved, koosolekute protokollid jne. Tänapäeval säilitatakse mustpeade arhiivifondi Tallinna Linnaarhiiv Elukorraldus Tallinna Mustpeade vennaskonda juhtis kaks vendade hulgast valitud vanemat (Älteste). Aja jooksul kujunes välja tava, mille kohaselt abiellunud mustpeavend astus Suurgildi liikmeks. Et mustpead tegelesid peamiselt meritsi toimuva kaugkaubandusega, langes nende aktiivne kauplemistegevus aega, mil meri oli jääst vaba. Talv pühendati peamiselt seltsielule. Eriti tuntud olid Mustpeade jõulu- ja vastlajoodud, mis võisid kesta mitu nädalat.
Arhiivimoodustajaks (või ka fondimoodustaja) on asutus või isik, kelle tegevuse tulemusena arhiiv on moodustunud. Säilitatakse võimalikult samasugune struktuur nagu see oli korraldatud asutuses. Sellise meie jaoks lihtsa tõe arhivaar peab üles näitama austust arhiivi looja ning asjaajamise terviklikkuse vastu ("respect de fonds"), ütles 1841. a välja Natalis De Wailly. Siit alates sai provenientsiprintsiibist arhiivinduse keskne teoreetiline alus. Arhiivifondi mõiste võttis kasutusele François Guizot (minister, peaminister, ajaloolane). Asutuse arhiiv moodustab üle andes iseseisva fondi Saksa arhiivinduse kujunemislugu: Leopold von Ranke ja tema õpilaste arhiivi - teoreetiline diskussioon, struktuuriprintsiip, registratuuriprintsiip. 18. sajandil, mil Saksamaa oli killustanud sadadeks riigikesteks, eksisteeris u 3 liiki arhiive: · Dünastiline arhiiv (Hausarchiv) valitseva dünastia perekondade kohta käivad dokumendid;
Digitaaldokumentide vastuvõtmisel on dokumendi kirjeldamisel määrav tähtsus, sest vastu võetakse dokumente kui tervikuid. EDHSides olemasolevad metaandmed liiguvad automaatselt koos dokumentidega. Nimistu on peamine otsivahend, mis võimaldab arhivaalide olemi kindlakstegemist ja tagab avalikus arhiivis juurdepääsu arhivaalidele. Arhiivinimistu koosneb üldjuhul järgmistest osadest (vt LISA F): Tiitelleht (arhiiviasutuse nimetus, arhiivifondi nimetus ja number, nimistu number ja olemasolul allarhiivi nimetus, arhiivi piirdaatumid; koostamise aasta), sisukord (mille peamine osa on arhiivi-skeem), arhiivimoodustaja kirjeldus, arhiivi, sarjade ja nende allüksuste kirjeldused, ning säilikute loetelu. ARHIIVISEADUS Kehtiv arhiiviseadus alates 1998. aasta maist. Selle olulisemad eesmärgid: ,,segadusteaja" likvideerimine arhiivinduses ja Rahvusarhiivi loomine.
Org. nimetus, millal algas ja millal lõppes 2) Kirjeldus: Tegevuse aeg ja arhiivimoodustaja ajalugu kohust. el. Asukoht, õiguslik staatus, funktsioonid, struktuur- valikulised elemendid. 3) Seosed: Kui asutus on muudetud, kust on võimalik leida ainest- valikuline, publikatsioonid- valikulne; Kes kirjelduse koostas, kasutatud allikad- kohustuslik. Kui avalik arhiiv osaleb kirjeldamises, siis ei ole enam dokumentaalfondi kirjeldus vaid arhiivifondi kirjeldus. DL -> arhiiviülevaade. Arhiiviskeem: liigitatakse ainult avalikku arhiivi üleantav osa. Toetub DL olevale liigitusskeemile. Nõuded on eriaegadel olnud erinevad. Oluline koostöö materjalide vastuvõtjaga. Arhiiviskeem võib kokku langeda DL-ga aga ei pea, ikkagi täiesti uus skeem. Skeem peaks tehtama lähtuvalt üleantavast materjalist, väiksem, kui DL. DL tegemisel peaks arvestama kohe, kuidas dok. saab kanda arhiiviskeemi
annaabi.ee 
