o Tsönokarpne - viljalehed on kokkukasvanud üheks emakaks. SIGIMIK: Ülemine asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest. Alumine – moodustamisest võtavad osa kõik õie osad, mille alustega kasvab kokku. Keskmine - vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud. Sigimikus tekivad seemnealged ning võib olla ühe kahe või mitmepesaline. MEGASPOROGENEES EHK EMASSUGURAKKUDE TEKE Arhespoor jaguneb meiootiliselt neljaks haploidseks megaspooriks, millest 3 hävinevad, üks jääb ellu ja tema tuum suureneb, seejärel jaguneb 3 korda mitootiliselt: 1. Esimese jagunemisega tekkib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma. 2. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. 3. Ühel poolusel kolmest tekivad sünergiidid ja munarakk. 4. Teisel poolusel tekuvad antipoodid.
Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt, andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi. Järgnevalt tetraad harilikult laguneb. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui
1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt, andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi. Mikrospoorid võivad tekkida kas suktsessiivselt (igale tuuma jagunemisele järgneb kohe vahekestade moodustumine ja uute rakkude teke) või simulatiivselt (rakukestad moodustuvad korraga pärast tuumade jagunemise lõppemist). Esimene
Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt, andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi. Järgnevalt tetraad harilikult laguneb. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast
või mitme viljalehe kokkukasvamisel • Koosneb sigimikust, emakakaelast ja -suudmest Sigimik Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud Sigimik võib olla ühe, kahe või mitmepesaline Sigimikus tekivad seemnealgmed Megasporogenees ehk emassugurakkude teke Arhespoor jaguneb meiootiliselt – 4 haploidset megaspoori, millest 3 hävivad, üks jääb ellu ja tuum suureneb ning jaguneb 3 korda mitootiliselt: ◦ Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma ◦ Kummalti pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks ◦ Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk ◦ Teisel poolusel tekivad antipoodid Õievalem ja õiediagramm
gametofüüdiks ja sporofüüdiks ning kogu tsüklit põlvkondade vahetusega elutsükliks. Täiskasvanud sõnajalgtaim (sporofüüt) on palju pikaealisem, suurem ja keerulisema ehitusega kui eelleht (gametofüüt) ning sporofüüdi tunnuseid kasutataksegi erinevate sõnajalgtaimede liikide eristamisel. Ühe- või mitmerakukihilise seinaga sporangium areneb täiskasvanud taime lehe pindmisest rakkude rühmast või ühest rakust. Keskel tekib üks arhespoor, mis jaguneb eoste emarakkudeks (sporogeennne kude). Sporogeenset kude ümbritseb toitaieneterikastest rakkudest tapetkiht. Iga eoste emarakk jaguneb meiootiliselt neljaks eoseks - tekib tetraad. Looduses paljunevad sõnajalgtaimed enamasti eoste abil. Lisaks sellele on mitmed liigid võimelised paljunema ka vegetatiivselt - varre või lehepungade abil. Samamoodi võib sõnajalgu ka paljundada: a) eoste külvamise teel; b) maa sees
annaabi.ee 
