Kivistunud vulkaanilisele tuhale on jäädvustatud kõndiva olevuse jäljed, mis on umbes 3,6 miljonit aastat vanad. Vulkaanilist tuhka on võimalik dateerida suhteliselt täpselt. Aja vahemik, kust otsida inimese otsest eellast on 3-2 miljonit aastat tagasi. Esimeseks isendiks ülemliigi Homo alla on paigutatud Homo habilis, kuigi tema kladistilise(fülogeneetilise) analüüs järgi võib pidada teda ka australopiteegiks. Selline paigutus on tingitud faktist, et samaaegselt ilmusid arheoloogilisse leidu esimesed kivist tööriistad, kuigi pole tõendeid, et neid valmistas Homo habilis(sellest ka tema nimi-osav inimene). Tänapäevase ettevaatliku lähenemisviisi kohaselt öeldakse, et 2,5-1,8 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas rida ligikaudu samaarenenud kuid selgesti eristuvaid populatsioone-Homo habilis, Homo rudolfensis jne, kes igaüks võiks kuuluda ülemliigi Homo alla. Siit maalt algab aju ennakkasv, mis on pöördeliseks sündmuseks. Aju
Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6. sajandist ilmuvad Eesti arheoloogilisse materjali tüseda kultuurkihiga asulad. Külade tekkimine toimub enamasti kas talude jagunemise teel või talude kokkukoondumise teel. Rahvasterännu ajal ilmuvad Langi andmetel Eestis ribapõllud, mis tekkisid, kui küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud iga talu sai hulga pikki siile põllu eri osadest. Kujuneb välja küla kui ühtne administratiivne süsteem. Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid
tingimata sõltuvuses on. Core-Periphery-Margin. Seda kolmikjaotust on kasutanud Eestis Valter Lang pronksiajast kirjutades. Kriitika. Kaks põhilisemat kriitikud on Carl Knappett ning Anthony Harding ise. Knappett on rõhutanud, et meil pole tegelikult tõestust, et Egeuse maailm oli keskus ning muu maailma ääreala (nagu Maailma Süsteemide teooria seda väidab) ning et MS teooria on ülalt-alla peale surutud. Seda on ka Kristiansenile ette heidetud et ta on arheoloogilisse materjali liiga meelevaldselt suhtunud. Teine probleemne teema me ei saa eeldada, et perifeerialt on autonoomsus tingimata ära võetud, mida teooria teeb. Kristiansen on MS teooriat rakendanud oma uurimustes ning üritanud arheoloogiat justnimelt suurte tõusude-mõõnade lainete kontekstis vaadata. Nõnda nägi ta urniväljade kultuuri ühe suurema lainena, mis kogu Euroopat haaras. 1970.test on urniväljade kultuurist kõneldud seoses Egeuse piirkonna mererahvaste liikumisega Euroopasse
hobuseid. Neilt pärinevad esimesed tõendid usuliste kujutelmade olemasolust. Neandertaallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Levinuimad olid üksikmatused, hauapanusteks tulekivist tööriistad, toit. Neil oli ka karukultus, sellele viitavad tseremoniaalselt maetud karukoljud. Noorem- ehk hilispaleoliitikum u 40 00010 000 eKr Esimesed täiesti kaasaegsed inimesed ilmuvad Euroopa arheoloogilisse materjali u 40 00035 000 aastat tagasi Homo sapiens sapiens. Vanimad Homo sapiens sapiensi leiud pärinevad Aafrikast, nende vanus 120125 000 aastat, ehk siis keskpaleoliitikum. Lähis-Ida vanimad leiud u 90 000 a tagasi. Neandertaallane, kuigi kuuludes Homo sapiensi hulka, pole tema, st meie otsene eellane, seda näitavad geeniuuringud. Arvatakse, et Homo sapiens sapiens arenes, nagu ka neandertaallane, Homo erectusest. Neandertaallane oli aga teine haru, mis lõppes väljasuremisega.
sugulussidemete. Mida lähemalt oli perekond valitsejaga sugusluslikult seotud, seda lähemal jumalikkusele oldi. Seega oli kõrgem ülikkond vähemalt formaalselt kuninga sugulased. Kuningas seostus eriti lähedalt päikesejumala ja maisijumalaga. Olid olemas preestrisuguvõsad ning sõjalisi funktsioone täitvad suguvõsad. Perioodi lõpul aristokraatia võimalus kuningat kontrollida ilmselt suurenes (ilmuvad aristokraatia nõupidamiskojad arheoloogilisse leiumaterjali). Lihtrahva staatusest informatsioon puudub. Hilisema (hispaanlaste) andmete alusel oli elanikkond isiklikult vaba kuid andamikohustuslik. Samas on selgelt näha, et hiliselperioodil oli ühiskonnastruktuur suuresti muutunud ning seetõttu on raske järeldusi teha. Kuningad armastasid end näidata kui väejuhti, tekstides ülistati võite vaenlaste üle. Kuningas alandab tüüpiliselt vangi. Linnriikide vahel toimusid kroonilised sõjad
annaabi.ee 
