Dendroloogiline meetod põhineb puuaastaringidel. Soojal aastaajal heledam ja paksem kiht, külmal aastajal kitsam ja tumedam. Leiud peavad olema samast piirkonnast, et saaks dendroloogilisi graafikuid teha ja sealseid arve võrrelda. Nt Saarema ja Taru leiuskaalad ei klapi. Dendrokronoloogilisel meetodil peaks puu paksus olema 20-30 cm, et head proovi saada. Kui võimalik, siis dendrokronoloogilise meetodiga parandatakse radiosüsiniku dateeringut. Arheo-ehk paleomagneetiline meetod võimalik dateerida esemeid, mis sisaldavad savi ja on tugevasti põletatud, nt savinõu killud, savipõletusahi. Termoluminestsents meetod kuna saviesemed sisaldavad liivaterasid ja need sisaldavad väikestes kogustes radioaktiivsust, kuumutades need vabanevad ning hiljem hakkavad uuesti radioaktiivsust koguma. Mõõtes selle kogunemise kiirust, saab teada ± 10% valmistamis ajast. Kui 1000 aastat vana, siis ±100 aastat.
miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid) · Aeroarheoloogia tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid, pildi peal on
ka õiguslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Vaadeldavad pärandiliigid on järgmised: · Arhiivid · Raamatukogud · Maa-alal hajutatud kultuuripärand · Muuseumid · Haldus- ja kaitseasutused · Uurimis- ja hariduskeskused · Ajutised näitused · Kultuuriprojektid Kultuuriüksus Kultuuripärand Liikuv Liikumatu Arhii- Biblio- Arheo- Mitte- Arheo- Arheo- Arhitek- Maastik viline graafiline loogiline aineline loogiline loogiline tuuriline etno- graafiline ja antropo- loogiline Arhiivid X X X X
Tööta- des aga aastaid konkreetsete lõikude kallal arhiivis, omandab ju ajaloolane pidevalt ka ümbruskonnast teadmisi. 44 PEATÜKK 3. SELETUS Lisa A Inimesed A.1 Collingwood, R(obin) G(eorge) Collingwood (22. veebruar 1889 – 9. jaanuar 1943) oli inglise filosoof ja ajaloolane, kelle töös väljendus 20. sajandi peamine püüe sobitada kokku filosoofiat ja ajalugu. Collingwoodi mõjutas väga sügavalt tema isa, kes oli kunstnik ja arheo- loog. Lõpetanud kooli, läks ta Oxfordi, kus algul õppis ning hiljem õpetas kuni surmani. Tegeles arheoloogiaga sai temast Rooma ajastu Inglismaa juh- tiv teadlane omal ajal. Tema varajane teos Religion and Philosophy (1916) kritiseerib empiirilist psühholoogiat ning analüüsib religiooni teadmiste alli- kana. Sellele järgnes tema põhiline teos Speculum Mentis (1924), mis esitles kultuuri filosoofiat kui mõistuse terviklikkust. Jagades kogemused viide ka-
radiosüsiniku dateeringute parandamiseks. Radiosüsiniku dateeringud, mida võrreldi puuringidega näitasid, et enne aastat 1000 eKr olevad 14C dateeringud olid liiga noored tegelike kalendriaastatega võrreldes. St enne aastat 1000 eKr kasvanud puud (ja kõik teised elusolendid koos nendega) said suurema koguse radiosüsiniku osaliseks, kui praegu. Dendroparandus võimaldab määrata muistise vanust täpsemalt 14C dateeringute kalibreerimist. Arheo- ehk paleomagnetiline meetod võimaldab dateerida põletatud savist esemeid. Iga maagiliik, sh savi, sisaldab rauamagneti olluseid. Savi kuumutamisel 670°C tema magnetilisus kaob, jahtumisel tekib aga uuesti ning on nüüd juba vastav Maa geomagnetilisele väljale, mis savieseme jahtumise momendil eksisteeris. Maa magnetväli on pidevas muutumises. Määrates magnetjoonte suuna jahtunud savinäidises ning teades Maa magnetvälja suunda ja pingekõverat, on võimalik dateerida ka vastavat eset
annaabi.ee 
