· Vaba hapnik, mis vabanes Maa sisemusest, kulus praktiliselt kõik mõningate metallide ja CH4 , NH3 ja H2S oksudeerumiseks. Teine väga nõrk hapniku allikas oli vee molekulide lagunemine algosadeks UV kiirguse mõjul Maa atmosfääri ulemistes kihtides. Enamus hapnikust tekkis CO2 sidumisel fotosunteesi käigus. Fotosuntees algas juba arhaikumis, eriti tänu mere futoplankonile. Teiste sõnadega on hapniku teke Maal seotud elu tekkega. Teadlaste arvates biosfäär ja orgaanilise aine mass selles kasvas pidevalt. · Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH4 ja NH3 oksudeerusid CO2-ks ja N2-ks. Aga CO2 ei kogunenud atmosfääri, vaid neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks.
tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø GNEISS Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka. Need on tekkinud juba arhaikumis kuni 4 miljardit aastat tagasi. Ligi 2 miljardi aasta vanust gneissi leidub Eesti aluskorras mitmesaja meetri sügavusel. Gneisid on levinumaks kivimtüübiks Eesti kristalses aluskorras ja graniitide järel teisel kohal rändkivide seas. Kaardil: Ø GNEISS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse aluskorra koosseisu. Aguaegkonna e Proterosoikumi jooksul arenesid välja suurema osa nüüdismaailma eluliikide alged.Aguaegkonna ja ürgaegkonnaeluvormidest tuleb esile tõsta rauabaktereid, mille säilmed moodustavad kuni 95% maakoore rauamaagi varudest. Ürgaegkond ja aguaegkond moodustavad ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast
4 erinevaid isotoopid küttevad planeedi ( 2 uraani isitoopid, thoorium ja kaalium). Praegu maa sügavusest tulenev soojus voog on umbes 20% mis oli alguses. Misugune oli maa atmosfäär läbi geoloogilise ajaloo. Kui maa tekkis oli peamesid komponendid metaan ja vesinik, teised oli H20 , N2, H2S, NH3, Ar ja pisut He. Teine staadium kõige rohkem lämmastiku, teised SO2,H2O, CO2, Ar; natuke He, Ne, CH2, NH3. Hapniku kontsentratsioon hakkas kasvama arhaikumis fotosünteesi käigus tänu fütoplanktonidele. Praigu meie atmosfääri põhigaasid on N2, O2, ja argoon, lisandgaasid on H2O, CO2, Ne, He, CH4 ja Kr. 22. Atmosfääri kihilisus, osoonikiht Atmosfäär koosneb kihtidest. Kõige alumine on troposfäär kõrgusel kuni 10-18km-ni . Kõrgusega temperatuur kahaneb umbes 70C/km. Sisaldab enamik atmosfääri veeaurust umbes 99%. Just atmosfääris moodustuvad enamikud pilved, sademed ja ilmanähtused. Siin toimub maapinna
Wilsoni tsükli käigus. 20. Kontinentaalse ja ookeanilise koore vanused? Ookeanilise ja kontinentaalse koore sukeldumisvõime vahevöösse? Kontinentaalne koor. Enamus kontinentaalses koore elemente on Arhaikumi vanusega 3.8-2.5 miljardit aastat). Esialgsed graniitsed kontinentaalne koore üksikud plokid ei saanud basaldist palju kergema erikaalu tõttu sukelduda tagasi vahevöösse. Nende pideval liitumisel (peamiselt arhaikumis) moodustusid alul proto e. algkontinendid, mis hiljem liitusid kontinentideks tänapäeva mõistes. Proterosoikumis ja Fanerosoikumis see protsess aeglustus tunduvalt ning toimus peamiselt subduktsioonivööndite lähedal paiknevates vulkaanilistes vööndites. Seega on kontinentaalne koor mosaiikselt kokku pandud erineva vanusega plokkidest ning võrreldes ookeanilisega koorega on ta väga vana. 21
annaabi.ee 
