viise üldise standardini, kuhu poole püüelda. Nt kuidas määratleda kõige kõrgema elustandardiga kultuuri? Reeglina kipuvad inimesed kõrgemalt hindama/eelistama neid omadusi/saavutusi, mis on enda kultuuris kõrgel tasemel. Lawrence Kohlberg’i moraalse arengu staadiumid (1971) Kõige mõjukam moraalse mõttekäigu mudel on evolutsioonilisest perspektiivist tuletatud ehk siis inimeste moraalse argumenteerituse tase sõltub nende (kultuuri) moraalse arengu staadiumist. 1. Prekonventsionaalne staadium. Inimesed tõlgendavad moraalsust selle alusel, kui palju paremini või halvemini nad ennast teatud viisil käitudes tunneksid. 2. Konventsionaalne staadium. Inimesed identifitseerivad end konkreetse grupi ning sotsiaalse korraga ja on sellele lojaalsed. See staadium dikteerib moraali kui reeglite järgimise ja indiviidid ei peaks nende reeglite kohta küsimusi esitama.
subjektiks kohus 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne) Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki: 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud 2) mitteametlikud, millel ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu. Kui ebaõige tõlgenduse tõttu luuakse õigusevastaselt mõni juriidiline akt, siis on: 1) selle tähendus tühine, mis kedagi ei kohusta ega õigusta 2) vaieldav, mille tühistamist võib teatava tähtaja jooksul taotleda. Tõlgendusakt, kaasa arvatud ametlik tõlgendusakt, sisaldab endas vaid deklaratiivset avaldust, mis uut käsku ega keeldu ei loo, vaid konstateerib juba varem loodud õigusnormi või indviduaalse õigusliku ettekirjutuse eksisteerimist
Olulised on Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest. 2. mitteametlik ehk mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt teadlase kommentaar). Tõlgendusaktid jagatakse: 1. ametlikud tõlgendused kohustuslikud; 2. mitteametlikud tõlgendused ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu. ........................................................................... 22 23 4. Õigusnormide tõlgendamise meetoditest ja teooriatest: interpretatsiooniteooriate kolm põhisuunda (intentio auctoris e normilooja arusaam, intentio operis e mida ütleb tekst omaette ja intentio lectoris e kuidas mõistab teksti selle lugeja). Interpretatsiooniteooriate üldised suundumused juriidilises
tähendust). Normatiivse tõlgendamisega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Kasuaalse tõlgendamise puhul selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Eristatakse kaht liiki tõlgendusakte: 1) ametlikud ja kohustuslikud tõlgendused, 2) mitteametlikud, mida arvestatakse nende teadusliku ning profesionaalse argumenteerituse tõttu. Tõlgendusakt sisaldab vaid deklaratiivset avaldust, mis uut käsku ega keeldu ei loo, vaid konstateerib juba varem loodud õigusnormi või individuaalse õigusliku ettekirjutuse eksisteerimist. Tõlgenduse ülesanne on kindlaks teha, millist õigusnormi normatiivakt sisaladab. Arusaamad sellest aga võivad inimestel olla erinevad, olenedes inimese teadlikuse tasemest. Tegelikus elus tuleb luua seaduse täitmist tagav kord, sest muidu
juhtudel ka muud, täidesaatva riigivõimu organid. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki: 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud 2) mitteametlikud, millel ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu. Tõlgenduse normatiivset või kohustuslikku iseloomu põhjendatakse sellega, et tõlgendamise järgimine on kohustuslik, tõlgendus loob juurde uudsuse elemendi ja tõlgendamisel on ühiseid jooni õigusloominguga. Erinevus olevat see, et tõlgendus ei eksisteerivat iseseisvalt, vaid koos tõlgendatava normiga ja et nende kehtivus lõpeb korraga. Tuleb aga märkida, et ka õigusnormi osaliselt muutev uus norm on samasuguse iseloomuga (st sisuliselt toimus
annaabi.ee 
