KREEKA THTSAMAD TEGELASED : Platon- vanakreeka filosoof Aristoteles-vanakreeka filosoof , Platoni pilane , Aleksander Suure petaja Diogenes-vanakreeka filosoof,biograaf ja doksograaf Sokrates-vanakreeka filosoof Demosthenes-vanakreeka oraator ja Ateena riigimees Sappho-antiik-kreeka luuletajanna ja pedagoog Alkaios-Perseuse ja Andromeda poeg , ks preestritest , Argolise prints Anakreon-Kreeka luuletaja
............................4 Arhidektuur...................................................................................................5 Kunst............................................................................................................6 Sissejuhatus Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased, keda nimetati ahhailasteks. Mükeene kultuur levis 20. sajandist eKr Mandri-Kreekas. Nime on kultuur saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnese poolsaarel peamisel Argolise maakonna kirdeosas. Peamiselt leviski mükeene kultuur Argolises, kuid kultuuriruumi kuulusid ka Tiryns, Pylos, Thebes ja teised linnad sealhulgas Argolisest välja jääv Ateena. Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas. Mükeene ajalugu Mükeenelasi võib pidada esimesteks kreeklasteks. Nad ränasid mööda maismaad Balkani poolsaarele ning tõrjusid kõrvale ja segunesid sealsete asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid.
mäemassiiv, mis asub Makedoonia ja Tessaalia vahel ning on 2918 m kõrge. Olümpost peeti kreeka peajumalate olümplaste legendaarseks asukohaks, kus olevat paiknenud nii peajumala Zeusi palee, kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümposelt avaneb vaade Kreeka suuruselt teisele linnale Thessalonikile, kus on näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid. Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55
Herakles- Oli vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Atlas-Vastab number 11. Atlas oli vanakreeka mütoloogias üks titaanidest. Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega. Prometheus- Prometheus oli kreeka mütoloogias titaanide Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Perseus- Perseus oli Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg. Danael lapsi ei olnud. Et asi nii jääkski, pani Akrisios ta luku taha pronksist või vasest keldrisse. Ent Zeus tuli tema juurde katuseaugu kaudu kuldse vihmana ning varsti sündis Perseus. Hades-Vastab number 19. Oli vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi.
Aphrodite nõustus kuid Hera leiab, et tal on veel abi vaja. Ta pöördub unejumal Hypnose poole, kes algselt kõhkleb. Aga Hera lubab talle tänutäheks naiseks ühe graatsiatest ning Hypnos ei saa sellisest pakkumisest keelduda. Koos otsivad nad ülesse Zeusi ning hoiavad teda sõjategevusest eemal. III. Hera pühapaigad ja sümbolid: 1. Templid Hera peamiseks kultuspaigaks oli Argose linn Peloponnesuse maakonnas, kus teda kummardati linna jumalannana. Seal asus silmapaistev Argolise heraion. Argoses asus hiljem kaotsi läinud Polykleitose kullast ja elevandiluust Hera kuju. Samuti peeti selles linnas Herale pühendatud avalike pidustusi. Iga nelja aasta tagant(hiljem iga aasta augustikuu täiskuu ajal) korraldati jooksuvõistlusi, kus paljarinnalised ning ülespantud juustega naised võistlesid kolmes vanuserühmas Hera auks. Need rühmad kujutasid Hera kolme staadiumit. Iga aasta korraldati pidustused, mille käigus ta järgijad pesid Hera kuju puhtaks
mäemassiiv, mis asub Makedoonia ja Tessaalia vahel ning on 2918 m kõrge. Olümpost peeti kreeka peajumalate olümplaste legendaarseks asukohaks, kus olevat paiknenud nii peajumala Zeusi palee, kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümposelt avaneb vaade Kreeka suuruselt teisele linnale Thessalonikile, kus on näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid. Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel
Hera on kreeka kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja ja abielunaiste abistaja.Selline suhtumine tuli tal peamiselt Zeusi armuseikluste tagajärel.Kuna ta oli armukade siis tema raev ja kiivus jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi.Hera pühaks loomaks peetakse lehma ja pühaks linnuks paabulindu.Veel on ta sümboliteks vares ja granaatõun.Hera templid(heraionid) olid Olümpia(7.-6. saj.e.m.a.) ja Samose heraion(6.saj.e.m.a.).Silmapaistev oli ka Argolise heraion. Roomas kutsuti Herat Junoks. Hera ja Zeus Hera büst Poseidon Poseidon on Kronose ja Rhea poeg,Zeusi ja Hadese vend.Ta oli merede jm. veekogude valitseja,kalapüügi kaitsja,maapõue isand kui ka maa hoidja,kuid kutsuti ka maaväristajaks,sest ta tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme.Tema abikaasaks oli Amphitrite ning pojaks Triton.Poseidon elas meresügavuses,kust ilmus nähtavale suure ja paljudest väiksematest
keeles Milky Way ja vene keeles . NB! Suurenda pilti! Imikueas Herakles kägistamas Hera saadetud madusid. Pompei seinamaal. Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Zeusi abikaasa Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod. Seda stseeni on tihti kujutatud vaasimaalidel. Uffizi galeriis Firenzes asub madusid kägistava Heraklese marmorkuju. Heraklese vanemad ei olnud teebalased. Nad viibisid Teebas maapaos ja pöördusid koju Argolise maakonda niipea, kui poliitiline olukord seda võimaldas. 18-aastaselt oli Herakles vägilase kehaehitusega ja laia silmaringiga noormees. Kuulnud, et tema sünnilinna Teebat piiravad vaenlased, tõttas noor vägilane kohale, korraldas vastupanu ja vabastas Teeba tribuudikohustusest. Tasuks andis Teeba kuningas talle naiseks oma tütre MEGARA. Heraklese kooselu Megaraga oli õnnelik ja neil sündis mitu last. Kuid selline saatuse käik ei andnud rahu Zeusi armukadedale abikaasale
Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta kultuuri nimetama Minose kultuuriks, avastas lineaarkirja B Ventris inglise arhitekt,desifreeris lineaarkirja B; II MS ajal töötas sifritega britannia armees Jason Vana-Kreeka mütoloogias kangelane, kes juhtis argonaute (laev "Argo" järgi) nende retkel kuldvillaku järele. Perseus Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre poeg. Pärast surma tõsteti Perseus tähtkujuna taevasse.Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg. Ettekuulutus, läks täide: Perseus osales seal spordivõistlusel kettaheites, kui tema käsi vääratas ning ta heitis kiviketta publikusse. Akrisios sai silmapilkselt surma. Herakles vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi poeg. oli maailma
III perioodiga. Mükeene kultuuri keskus oli viljakal Argose tasandikul Kreeka mandril. Kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda u 1600 eKr. Mükeene kultuur ise jaguneb järgmiselt: vara-mükeene (17001550 eKr), kesk-mükeene (15501400 eKr) ja hilis-mükeene (14001100 eKr). Ent selle dateerimises on eri uurijatel palju erimeelsusi. Mükeene kultuuri võib käsitleda kui Hellase kultuuri hilist järku. Kultuuri nimi Mükeene linnast Peloponnesose poolsaarel Argolise maakonna kirdeosas. Mükeene sai alguse linnusest, kasvas linnaks. Teised tähtsamad linnad: Tiryns, Argos, Pylos. Mükeene kultuuri mõjud olid laiemad, ulatusid teistesse Kreeka maakondadesse. Vanimad asulakohad Argose lahe ranniku viljakal tasandikul Lerna asula. Omaaegsel mererannal, kuid oli soodsas kohal ka maismaateede suhtes. Lerna asustus sai alguse juba neoliitikumis, pärast mõningast vaheaega elati samas ka varasel ja keskmisel pronksiajal. 2500 eKr kuni 1700 eKr Lerna õitseng
annaabi.ee 
