1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Loomingud Leelo Tungal alustas romantilise tundelüürikaga. Ta debüteeris 1958 värssidega ajakirjas "Pioneer," 1965 hakkasid ilmuma tema luuletused "Nooruses" ja "Loomingus." Tungla varasemates luulekogudes "Kummaliselt kiivitajad kurtsid", "Õitsev kuristik" ja "Müüdita" valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autor argisema stiili poole. Kogusid "Raamat ja kask" ning "Veni, vidi, vidiit..." iseloomustavad elumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude "Mullaketraja" ja "Tedremäng" peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile. Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa
osas külgedelt tublisti kitsamaks ehitatud, ka on välisukse ette lisatud väike tambur. Ruumi algset laiust tõestab näiteks läbi hilisemate vaheseinte ulatuv laekarniis. Vestibüülil on ruudukujulistest paetahvlitest põrand, eesmises osas on ta võlvitud, tagumises osas talalaega viimast toetavad keskelt kaks toskaana orderis puitsammast. Lai paraadtrepp viib teisele korrusele. Piduliku vestibüüli kõrval on enamus teisi alakorruse ruume olnud hoopis argisema ilmega. Üksnes kaks edelapoolset ruumi omavad profileeritud lae ja seinakarniise, samuti rokokooliku dekooriga uksi ning aknapalestikke. Kuna need ruumid olid järjepidevalt kasutusel elukorteritena, on enamik sealseid detaile säilinud rikkumatult näiteks on osadel ustel lisaks rokokoolikele võtmeplaatidele alles ka algsed Skujulised lingid ning lukuaugukattedki. llmselt on algselt olnud majal mantelkorsten, mis arvatavasti 19.20. sajandi vahetusel on
) koraali tekstiga. Nt.: Matteuse passiooni avakoorist, kus koraalitsitaat kõlas algvariandis ainult continuo-oreli partiis aga hilisemas variandis on ta seda võimendanud sopranirühmaga ja tekstiline plaan, mis oli alguses olemas, hakkab 9 nüüd kõlama.(Bachi kantaadiaariates). Bach kasutab vähe lihtsat, kaunistama meldooiat. Meloodiad on metafoorsed ehk mingi argisema viisikujundi ilustatud ümberütlus. Bach tahab luua kuulajaga kontakti. (Nt: HTK I osa 23 fuugateema mudelid, milles on kõige porulaarsemad koraalid ja vaimulikud laulud.) Algmudeliks on tihti koraal, mis on Bachi tavalisim käibematerjal. Kust tuleb ka tema semantiline mitmekihilisus. Algmudelil võib olla konkreetne tähendus ja ilustused ei ole garneering, vaid nad kommenteerivad seda kas muusikalisretooriliste või piltlike kujunditega.
Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt, sest vale keelekasutus on kui nakkushaigus hakkab külge. Väga kiiresti kasvavad ja vahetuvad uued võõr- ja tsitaatsõnad. Neid tuleb nii palju, et need ei jõua eestipärastuda, meie keelega kohaneda. Segab slängikasutus kui ajalehekeelde sobimatu. 9 Leht püüab kergema, argisema keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada, eeldades, et vähenõudlikke lugejaid on rohkem kui nõudlikke lugejaid (OK 2004, nr 2: 11). Tegelikult on nõudlikke lugejaid palju, kes ütlevad, et maailm üha vaimuvaesemaks muutub. Küll aga peab osa lugejaid ajakirjanduskeelt keeruliseks. Meenub juhtum, kus lugeja Postimehe kui arusaamatu kõrvale jättis ja Õhtulehe järele haaras. Kindlasti on ajalehekeel raske osale Interneti jututoakülastajatest, kellel on välja kujunenud oma keel,
See on luulevormis päevik talvest, millal Krull selle eepose kirjutamisega tegeles. Võrreldes seda Krulli raamatut tema esimese luulekoguga, siis kogu esimest iseloomustav mäng ja ülioriginaalitsev keel on muutunud vägagi loetaaks. See keel on lihtne, seda iseloomustab pidevus, ühe mõtte lõpunimõtlemise tahe, siin ei lõhuta kohe ära seda, mida hakatakse kirjeldama. Krull liigub järjest eksperimentide juurest tavalise ja argisema poeetika poole. SVEN KIVISILDNIK Esimene oluline ja tähenduslik ontekst Kivisildniku puhul on kontseptualism. See on üks 20 sajandi kunstisuunaga, mille juured on 20 sajandi alguse avangardis. See on suhteliselt radikaalne murrang ennekõike kujutava kunsti valdkonnas, aga see ei pruug alati ilmneda üksnes kujutava kunsti puhul. Kunstnik ei pruugi enam teha objekte, vaid see võib olla migi
annaabi.ee 
