kultuuri mõju. 1880ndad – 1914/1920 – venestamine, saksastumise taandumine, teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline eestistamine, eesti keel kõrghariduskeelena. 1940/1944 – 1980ndad – murdevastane võitlus, murde asendamine argikeelega, vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keel K. Pajusalu jaotus: ... – 1200 vanaeesti keel 1200-1700 muutuste aja keel 1700 - .... uuseesti keel 3. Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos. Grammati(kali)satsioon e grammatiseerumine – areng leksikaalsetest vormidest grammatilisteks ja grammatilistest vormidest veel
käigus. · Normi järgimine ei ole kohustuslik. Keskne: normi rikkumist vormistatakse normist erinevalt ja tajutakse. Küsimus eeldab vastust. Mittevastaja võib seletada, miks ta ei vasta ja näidata sellega, et ta teab normi ja seda, et ta rikub normi. · Normide järgimine on üldjuhul statistiliselt sagedasem kui nende rikkumine, kuid sagedus ei määra normi. Sõnadega loome konteksti (argikeelega loome argise konteksti). See, mida öeldakse, ei ole eraldatav sellest, kuidas seda öeldakse, kuidas keele abil tegutsetakse. Kõnevoor ja vooruüksus: · Kõnevoor on vestluse osa, ühe kõneleja jätkuv häälesolek. · Voor on dialoogiline, mitte süntaktiline tervik: vooru piiri märgib kõneleja vahetus. · Voor on teatud moel tegevuslik tervik, esindab ühte või mitut kõneleja tegevust
* Dialoogi struktuur 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsilingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. * Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. * Empiirilisus kvantitatiivne (küsitlused, statistika jms) mitte kvalitatiivne (arutlev) * Sotsiolingvistika tegevusalad: o kõneetnograafia ja vestluse struktuur kattub pragmaatikaga, tegeledakse argikeelega, kogutakse materjali lindistamise teel o keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) o kakskeelsus, kakskeelne ühiskond o praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) * Variatiivsus o igast keelest on palju variante igal keele tasemel (hääldus, süntaks) o geograafiline murre e dialekt + Eesti murdealad: # Põhja-Eesti: Saarte (õ à ö), Lääne, Kesk, Ida (o à õ)
meelitavad jne. Kõik need värsiridade esimesed sõnad on pärit ühest Underi luuletusest ehk iiis selle kirjutamise aluseks on üks Underi tekst, millele Kivisisldnik lisab küllalt kliseelikud paljuski kõnekeeles kasutusel olevad väljendid. See lisandus ei sisalda midagi väga kujundlikku, originaalseid etafoore või seda, mis üldiselt klassikalist luulet iseloomustab. Siin saab kokku alusfromelina eesti kõrgluule, mis asetatakse kõrvuti tavapärase eesti argikeelega. Loomulikult ei saa sellisel puhul rääkida ka klassikalisest lugemisest. Tegemist on mõnes müttes antiluulega või isegi antiraamatuga, kus esmapilgul ei olegi lugeda muud, kui absurdseid või sürrealistlikke värsse. Seda teksti on positiivse külje pealt kommenteeritud nii, et siin on olemas lüüriline mina ehk Viktor Märg. Kivisildnik ise on andnud mõista, et see on poeem Viktor Kingissepast. See isik ongi subjekt, mis teksti käigus ennast loob. Nii, et see
osutub otstarbekaks suuremamahuliste andmeühikute kasutuselevõtt. Et püsida kooskõlas 1 ingl. k. bit=binary digit kahendnumber 2 American Standard Code for Information Interchange 3 Mõningaid kooditabeleid võib leida veebiaadressilt http://www.asciitable.com. 4 Täpsemat teavet saab veebiaadressilt http://www.unicode.org. 8 argikeelega, loetakse 210 B = 1024 B üheks kilobaidiks (kB); analoogiliselt loetakse 210 kB = 1024 kB üheks megabaidiks (MB)5 . Näiteks üks standardne 3½-tolline diskett mahutab 1,44 MB ehk 1474 kB ehk 1509949 B. Suur osa meid ümbritsevast maailmast on esitatav füüsikaliste parameetrite abil. Füüsikalisi parameetreid saab mõõta ja arvudena kodeerida (näiteks helilaine esitus ajas, pildi lahutus erivärvilisteks punktideks jne.). Selliselt kodeerituna saab arvutis esitada suvalist informat-
annaabi.ee 
