Jõudluskontrolli eesmärgiks on selliste näitajate määramine, mis on majanduslikult kõige tähtsamad: uttede poegimisandmed, tallede arv poeginud ute kohta, tallede sünnimassi, tallede 100 päeva mass. 100 päeva mass on looma kasvu iseloomustav näitaja. Jõudluskontrollis on andmed täielikud loomade põlvnemise kohta. Andmeid ei registreerita villa toodangu ja villa kvaliteedi kohta praegusel hetkel. Talle 100 päeva mass valgepealisel on mõnevõrra kõrgem kui tumedapealisel. Aretuskarjades hinnatakse lihassilma suurust ja rasva paksust need on andmed, mida jõudluskontrollis registreeritakse. TEISED EESTIS ARETATAVAD TÕUD Parandajad lambatõud toodud riiki spetsiaalse eesmärgiga parandada eesti tõugude teatud jõudlusnäitajaid. Need tõud on eelkõige sellised, kes on hinnatud silmapaistva liha kvaliteedi poolest. Tumedapealise tõu parandajad on Suffolk ja Oxforddaun. Suffolk on eestisse toodud Taanist peamiselt, aretatud on ta Uks
Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Alalisele säilitamisele kuuluvad need dokumendid, mis sisaldavad informatsiooni loomade põlvnemise ja aretusväärtuse kohta. Karjakontrolli teostab ja andmete õigsuse eest vastutab atesteeritud kontrollassistent (A meetod) või looma omanik või tema poolt volitatud isik (B meetod). Tulevikus jaotatakse kõik tootjad A- ja B- kontrolli taludeks. Aretuskarjades saab olema kohustuslik A- karjakontroll. Kontrollassistent edastab karjakontrolli andmed ja kontroll-lüpsi proovid Jõudluskontrolli Keskusesse Karjakontrolli andmete ja kontroll-lüpsi tulemuste alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega, mis jõustus alates 25.06.1995.a. Jõudluskontrollialast riiklikku järelvalvet teostab Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandusloomade aretuse osakond.
jõudlusnäitajad. 36. Veiste jõudluskontrolli läbiviimine eraldi on seadustatud piima- ja lihaveiste jõudluskontroll. mõlemale on jõudluskontroll kohustuslik aretus ja tõukarjades, soovitatav tootmiskarjadele. Kontrollis olevad veised peavad olema märgistatud ja põlvnemine registeeritud. 37. Sigade jõudluskontrolli läbiviimine suurmajandites toimus ettevõtte tasemel. kohustuslik kõigis aretuskarjades ja nendes, kus toodetakse ristandsugusigu. fikseeriti nn liikumisandmed : sünd, müük, tapamaja, jõudlusandmed: kehamass, kasvukiirus, viljakus. 38. Piimajõudluse mõiste ja mõõtmine jõudluseks nimetatakse loomde võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus kvaliteetseid loomakasvatussaadusi või veojõudu. jõudlus on loomakasvatuse toodang ehk tulemus. hinnatakse toodangu mahtu ehk kvantiteeti ja väärtust ehk kvaliteeti
näitajaid. Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Alalisele säilitamisele kuuluvad need dokumendid, mis sisaldavad informatsiooni loomade põlvnemise ja aretusväärtuse kohta. Karjakontrolli teostab ja andmete õigsuse eest vastutab atesteeritud kontrollassistent (A meetod) või looma omanik või tema poolt volitatud isik (B meetod). Tulevikus jaotatakse kõik tootjad A- ja B- kontrolli taludeks. Aretuskarjades saab olema kohustuslik A- karjakontroll. Kontrollassistent edastab karjakontrolli andmed ja kontroll-lüpsi proovid Jõudluskontrolli Keskusesse Karjakontrolli andmete ja kontroll-lüpsi tulemuste alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega, mis jõustus alates 25.06.1995.a. Jõudluskontrollialast riiklikku järelvalvet teostab Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandusloomade aretuse osakond.
lihatalled, kelle genotüübis on 50 % ulatuses lihalambatõu geenid ja see tagab nendel hea lihakehade kvaliteedi ja suurema tailiha sisalduse lihakehades. Lihatallesid kasvatatakse 42-45 kg raskusteks, et siis neid lihaks realiseerida. Sellise kolme tõu vahelise ristamise puhul saadakse ute kohta palju, heade lihavormidega ristandtallesid ning see võimaldab oluliselt tõsta lambakasvatuse kasumeid. Järelikult on vajalik kvaliteetsema lambaliha saamiseks kasvatada aretuskarjades puhtatõulisi lihalambatõuge, et sealt oleks võimalik müüa tootmiskarjadesse kõrge aretusväärtusega puhtatõulisi jäärasid. Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Texeli jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots) Beltexi tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Beltexi jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots) Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Eesti valgepealiste uttede paaritamine karjamaal texeli jääraga (A
Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Alalisele säilitamisele kuuluvad need dokumendid, mis sisaldavad informatsiooni loomade põlvnemise ja aretusväärtuse kohta. Karjakontrolli teostab ja andmete õigsuse eest vastutab atesteeritud kontrollassistent (A meetod) või looma omanik või tema poolt volitatud isik (B meetod). Tulevikus jaotatakse kõik tootjad A- ja B- kontrolli taludeks. Aretuskarjades saab olema kohustuslik A-karjakontroll. Kontrollassistent edastab karjakontrolli andmed ja kontroll-lüpsi proovid Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK), mis asub Tartus Kreutzwaldi 48A. http://www.jkkeskus.ee Karjakontrolli andmete ja kontroll-lüpsi tulemuste alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega, mis jõustus alates 25.06.1995.a. Jõudluskontrollialast riiklikku
annaabi.ee 
