· Hobuste : turjakõrgus (tk) - mõõtkepiga turja kõrgemast punktist maapinnani; · kere põikpikkus (kppk) - mõõtkepiga õlaliigese esi- ja päranuki tagapinnani; · rinnaümbermõõt (rü) - mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna; · kämblaümbermõõt (kü) - mõõtlindiga kämblaluu peenemast kohast. 26. välimiku hindamise põhimõtted · Välimikku fikseeritakse ja hinnatakse noorloomade viimisel põhi- ehk aretuskarja, · järglaste alusel isasloomade aretusväärtuse selgitamisel, · loomade kandmisel tõuraamatusse, näitustel ja konkurssidel. · Välimiku hindamise ja fikseerimise viisid on erinevad. Põhimõtteliselt võib välimiku fikseerida kolmel viisil: · 1. silmajärgsel hindamisel; · 2. mõõtmisega; · 3. pildistamisel. 27. veiste välimiku lineaarne hindamine
lambaid vaid kaalutakse sünnil, võõrutamisel ja hindamisel. Hobuste mõõtmed: turjakõrgus (tk) mõõtkepiga turja kõrgeimast punktist maapinnani; kere põikpikkus (kppk) mõõtkepiga õlaliigese esi- ja päranuki tagapinnani; rinnaümbermõõt (rü) mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna; kämblaümbermõõt (kü) mõõtlindiga kämblaluu peenemast kohast. 26. Välimiku hindamise põhimõtted välimikku fikseeritakse ja hinnatakse noorloomade viimisel põhi- või aretuskarja, järglaste alusel isasloomade aretusväärtuste selgitamisel, loomade kandmisel tõuraamatusse, näitusel ja konkurssidel. välimiku hindamise ja fikseerimise viisid on erinevad. põhimõtteliselt võib fikseerida välimikku kolmel viisil : silmajärgi, mõõtmisega, pildistamisel 27. Veiste välimiku lineaarne hindamine 1974. a. lõi Henderson BLUP ehk parima lineaarse veatu prognoosi. hinnati 2 grupis: esmaspoegijad ja vanemad tütred, täpsustati vanus-sesooni arvestust
selektsioonipiir, mille ületamisel valitakse loom aretusrühma, teisi mitte. b) sõltuvate piiridega selektsioon e selektsiooniindeksi meetod iga tunnust hinnatakse eraldi ja antakse igale tunnusele suhteline osatühtsus majandusliku väärtuse alusel. 4. Paaridevalik e seemendusplaani koostamine hindamistulemuste alusel valitakse emasloomadele isasloom(ad), kellega nad tiinestatakse, et saada väärtuslikku järglaskonda aretuskarja täienduseks või tõumüügiks. a) ühtlik paaridevalik eesmärk on suurendada karja ühtlikkust, millega tagatakse soovitud tunnuste kinnistumist. b) mitteühtlik paaridevalik uute tõugude loomisel kasutatakse. 5. Valikutunnused, nende hindamine Valikuedu sõltub paljudest teguritest. Kõige esmalt peab valikutunnus vastama kolmele põhilisele tingimusele: 1. päritav 2. muutlik 3. majandusliku väärtusega
rasva osakaal väike). Ka villa kvaliteet on olnud hea, sest ristandtalledel on normaalse säbarusega, valge või helekreemika rasuhigiga vill. Villa peenus imporditud jääradel on keskmiselt 33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Raskete poegimiste arv eesti valgepealiste lammaste farmides ei ole tekseli (Texel) jäärade kasutamisega märgatavalt tõusnud. Alates 2001. a kasvatatakse ka Eestis tekseli (Texel) tõugu puhasaretuse teel. Loodud on 4 tekseli(Texel) aretuskarja. Tekseli (Texel) lambaid on Eestisse toodud põhiliselt Taanist, s.o 2000. a 7 jäära, 2001. a 4 jäära ja 19 utte ning 2002. a 4 jäära ja 47 utte. Dorseti tõug Dorseti nimelisi tõugusid on tegelikult kolm. Nudi dorseti ja sarvilise dorseti (Dorset Horned) tõugu lambad (Dorset Horn) on valgepealised ning dorsetdauni (Dorset Down) lambad onmustapealised.(Poll Dorset) Suurema populaarsuse on võitnud valgepealised dorsetid. Paljudes riikides, eriti Ameerika
helekreemika rasuhigiga vill. Villa peenus imporditud jääradel on keskmiselt 33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Raskete poegimiste arv eesti valgepealiste lammaste 13 farmides ei ole tekseli jäärade kasutamisega märgatavalt tõusnud. Alates 2001.a. kasvatatakse ka Eestis tekseli tõugu puhasaretuse teel. Loodud on 4 tekseli aretuskarja. Tekseli lambaid on Eestisse toodud põhiliselt Taanist, s.o. 2000.a. 7 jäära, 2001.a. 4 jäära ja 19 utte ning 2002.a. 4 jäära ja 47 utte. Dorseti tõug Dorseti nimelisi tõugusid on tegelikult kolm. Nudi dorseti (ing. k. Poll Dorset) ja sarvilise dorseti tõugu lambad (ing. k. Dorset Horn) on valgepealised ning dorsetdauni lambad (Dorset Down) on mustapealised. Suurema populaarsuse on võitnud valgepealised dorsetid. Paljudes riikides, eriti Ameerika Ühendriikides on nad