mitme aasta pärast. Teatud juhtudel ei pruugi vanematel ega mitmes eelpõlves olla haigus avaldunud, ent kui saavad kokku kaks koera, kellel on olemas haigust kandev geen, ning need geenid omavahel kombineeruvad, ilmneb osadel kutsikatel haigus. Aeg on aga näidand, et suur osa pärilikest eelsoodumustest või haigustest multifaktoriaalsed, s.t. nende tekkes või väljakujunemises osaleb rohkem kui üks-kaks geeni. Selliste varjantide väljajuurimine jääb ka edaspidi aretajate valikute hooleks. Igaühel meist on ka võimalik kaasa aidata koerte tervise parandamisele. Kutsikat ostes tuleb nõuda pädevaid ja kehtivaid tõendeid selle kohta, et kutsika vanematel on nõutavad terviseuuringud läbitud, kasvatate kutsikat teile antud juhiste kohaselt ning kui aeg on sealmaal, võtate ka ise loomakliiniku tee oma sõbraga jalge alla ning lasete terviseuuringud teha. Kui aga vaatamata kõigele selgub, et koer põeb mingit pärilikku
olemas retsessiivne PRA geen, selgub julm tõde. Paljude tõugude jaoks ainsaks viisiks välistada kindlalt PRA geeni kandvus on kontrollpaaritus teadvalt PRAd kandva paarilisega ning uurida järglasi. See on kallis ja ajamahukas ja kahtlemata julm meetod ega pruugi anda tõest tulemust, eriti hilise PRA puhul.Õnneks on hiljuti suudetud lokaliseerida geen kromosoomis, mis võimaldab tulevikus välja arendada veretestid PRA kandvuse diagnoosimiseks, mis oleks paljude aretajate jaoks tõeliseks õnnistuseks. Võrkkesta düsplaasia ehk RD MRD, GRD, TRD Reetina e. võrkkest on tundlik kiht silmamuna tagaseinal, mis võtab vastu valguse ning muundab selle elektriliseks signaaliks. See elektriline signaal kantakse silmanärvi kaudu ajju, kus see töödeldakse ning nõnda tekib nägemisaisting. Reetina areng lootejärgus on küllaltki keerukas. See tekib väikesest osast algneuraaltorust, koest, mis on kogu kõrgema närvisüsteemi (pea ja seljaaju) algmeks
need koera kasvades, ilmnedes alles mitme aasta pärast. Teatud juhtudel ei pruugi vanematel ega mitmes eelpõlves olla haigus avaldunud, ent kui saavad kokku kaks koera, kellel on olemas haigust kandev geen, ning need geenid omavahel kombineeruvad, ilmneb osadel kutsikatel haigus. Paraku on suur osa pärilikest eelsoodumustest või haigustest multifaktoriaalsed, s.t. nende tekkes või väljakujunemises osaleb rohkem kui üks-kaks geeni. Selliste haiguste väljajuurimine jääb ka edaspidi aretajate valikute hooleks. Igaühel on võimalik aidata kaasa koerte tervise parandamisele, kui nõuate kutsikat ostes pädevaid ja kehtivaid tõendeid selle kohta, et kutsika vanematel on nõutavad terviseuuringud läbitud, kasvatate kutsikat teile antud juhiste kohaselt ning kui aeg on sealmaal, võtate ka ise loomakliiniku tee oma sõbraga jalge alla ning lasete terviseuuringud teha. Kui aga vaatamata kõigele selgub, et koer põeb mingit pärilikku haigust,
- aretuskonkursside ja näituste tulemused; - aretaja ja omaniku nimed ning aadressid; Aretusandmete muutmine Kõik muudatused (värvused, märgised, jõudluskontroll, näituste tulemused, omanikuvahetus jm.) kantakse passi ja tõuraamatusse EHS'i volitatud isiku poolt. Vastavate märgete tegemiseks esitab hobuse omanik passi EHS'ile. Passis sisalduvate andmete muutmine omaniku poolt on keelatud. Aretajate kohustused Aretajad vastutavad andmete õigsuse eest paaritustunnistusel, varsa sünnitunnistusel ja ka teistel dokumentidel, mida nad täidavad või väljastavad. Nad peavad kontrollima oma hobuse dokumentides sisalduvate andmete õigsust. Ebatäpsete andmete avastamise korral tuleb sellest EHS'i büroosse viivitamatult teatada. EHS'i volitatud isik viib sisse vajalikud parandused koos märkustega. Hobuste sündmuste (omanikuvahetus, kastreerimine, hukkumine jms
Lisaks JKK-ile on seotud veiste jõudluskontrolliga ka EPMÜ loomakasvatusinstituudi geneetika laboratoorium, kus vereproovide alusel kontrollitakse veiste põlvnemise õigsust. 47 VEISEKASVATUS Jõudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. Tõuraamatusse kantakse ainult parimad tõuloomad, kes vastavad aretajate poolt püstitatudkriteeriumitele. ESIMENE TÕURAAMAT ILMUS EESTIS 1885.A. 3.10. PIIMA KVALITEET JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Piima kvaliteet ja sisaldusained on olulised just piima turustamisel ja sellest toodete valmistamisel. Seepärast sõltub piima kvaliteedist ja sisaldusainetest kokkuostu hind. Kokkuostetavale piimale on kehtestatud ranged kvaliteedinõuded. 1995.a. jaanuarist hakkas Eesti piimatootjatelt kokkuostetavale
annaabi.ee 
