o Otsene areng (noorjärk sarnaneb ehituselt ja talitluselt üldjoontes vanemorganismiga) o Moondega areng (noorjärk erineb oluliselt nii ehituselt kui talitluselt vanemorganismist, esineb vastse staadium, kellel sageli teine elupaik, toiduobjekt jne) § Esineb pea kõikide tuntud hõimkondade esindajatel § Kõige täiuslikum putukatel (kõik eri arenguvormid): • Ürgseltel praktiliselt moonet ei olegi, sest kooruvad isendid on vanemorganismiga sarnased. Samas on neil täiskasvanult väga erinevaid vorme, olenevalt elukohast • Vaegmoone – vastne, valmik (ritsikas, prussakad, lutikad, täid, kiilid) • Täismoone – vastne(liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kärbes-
limaskestas. Allaneelatud munadest vabanevad sooles vastsed e. onkosfäärid, mis tungivad peensoole hattudesse. Moodustub tsüstitserkoidid, mis mõne nädala pärast tulevad tagasi soolde ja arenevad täiskasvanud parasiidid. Suguküpsed isendid ja vastsed parasiteerivad soole valendikus. Eluiga kaks kuud. Autoinvasioon: kui munad (onkosfäärid) vabanevad peensoole valendikus, algab tsükkel uuesti. Korduva nakatumise tõttu võivad esineda korraga peensooles kõik kääbuspaelussi arenguvormid. Kliiniline pilt: võib kulgeda asümptomaatiliselt või polümorfse kliinikuga: - väsimus, nõrkus, peavalu - isutus, iiveldus - kõhuvalud (koolikataolised) - kõhulahtisus (faeces lima- ja veresegune) - subfebriilne t° või lühiajaline kõrge palavik - lööve (harva) Tüsistused: kuna esineb sageli autoinvasioon, siis võib haigus kesta pikka aega. Diagnoos: koproloogiline uuring, munade leidmine Ravi: - Tredemide e. Niclosamid 2 grammi ühekordse annusena 7 päeva järjest
9 Helmintiaasid 10 tulevad tagasi soolde ja arenevad täiskasvanud parasiidid. Suguküpsed isendid ja vastsed parasiteerivad soole valendikus. Eluiga kaks kuud. Autoinvasioon: kui munad (onkosfäärid) vabanevad peensoole valendikus, algab tsükkel uuesti. Korduva nakatumise tõttu võivad esineda korraga peensooles kõik kääbuspaelussi arenguvormid. Kliiniline pilt: võib kulgeda asümptomaatiliselt või polümorfse kliinikuga: - väsimus, nõrkus, peavalu - isutus, iiveldus - kõhuvalud (koolikataolised) - kõhulahtisus (faeces lima- ja veresegune) - subfebriilne t˚ või lühiajaline kõrge palavik - lööve (harva) Tüsistused: kuna esineb sageli autoinvasioon, siis võib haigus kesta pikka aega. Diagnoos: koproloogiline uuring, munade leidmine Ravi: - Tredemide e. Niclosamid 2 grammi ühekordse annusena 7 päeva järjest
Päritavad- ehk rühmanimed, mida kannab rohkem inimesi kui üks. Eesti k on rühmanimed perekonnanimi, liignimi, sugunimi, väärnimi, sugukonnanimi (roomlastel eelkõige, aga ka teistel rahvastel kui üks nime arenguetapp). Põhinimi – nimi, millest teised on tuletatud, nt Karl, millest on tuletatud Karoline, Charlotte, Lotta, Karla, Kalle. Lähtenimi võib olla ka algnimi (Charles’ist on saanud Charlotte). Arenguvormid – alusnimest tuletatud vormid, nt Augustusest on saanud Augustinus või Augustinianus, Peetrusest Petronella, Annist tuletatud Annika. Esineb regulaarseid lühenemisi – apokoop ehk lõpukadu, nt Johannesest saab Johan. Aferees ehk alguskadu on Üri (Jüri). Sünkoop ehk sisekadu, nt Nikolausist on saanud Niklas. Hüpogorism ehk ebareeglipäraselt tekkinud hüüdnimed. Lihtnimed – ühetüvelised. Anna ja Eliisabeth annavad kokku Anneliis.
Munandi parenhüümi moodustavad mikroskoopilised torukesed, milles toodetakse isassugurakke. Eristatakse väänilisi ja sirgeid seemnetorukesi (tubuli seminiferi: contorti et recti). Sirged ühendavad väänilisi munandivõrgustikuga (rete testis). Väänilise seemnetorukese epiteeliks on spermatogeenne epiteel ja esineb õhuke sidekoeline proopia. Väänilise tuubuli sein koosneb sidekoelisest proopriast ja spermatogeensest epiteelist (epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevaid arenguvormid). Kõige alumises reas paiknevad spermatogoonid (lähterakud), mis paljunevad mitootiliselt. Järgmises reas paiknevad prim. spermatotsüüdid (epiteeli suurimad rakud). Prim jagunevad meiootiliselt, tekivad sek. spermatotsüüdid ja seejärel spermatiidid. Spermiogeneesi käigus muutuvad spermatiidid spermatosoidideks. Lisaks on epiteelis Sertoli rakud (tugirakud). Torukestevahelises sidekoes asuvad testosterooli tootvad Leidigy rakud. 66. Seemnejuha.
Munandites toimub spermatogenees ja steroidhormoonide (androgeenide) süntees Munandi parenhüümi moodustavad seemnevääntuubulid, mis on isassugurakkude tekkekohaks Seemnevääntuubuli seina moodustab õhuke sidekoeline proopria ja spermatogeenne epiteel Tuubulitevahelise ruumi täidab interstitsiaalne sidekude, mis paksenedes septideks jagab testise sagarikeks Spermatogeense epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevad arenguvormid: Kõige alumises, basaalsemas reas paiknevad alati spermatogoonid – isassugurakkude lähterakud Ümarad tumeda kromatiinirohke tuumaga rakud, mitootilisel jagunemisel tekivad uued spermatogoonid, osa rakke aga muutuvad primaarseteks spermatotsüütideks Primaarsed spermatotsüüdid paiknevad epiteelis spermatogoonide peal 2-3 reas Kujult ümarad, suur tuum ja kohev ehitus ning suuruselt on spermatogeense epiteeli kõige suuremad vormid
annaabi.ee 
