Lapseeast saadik oleme saanud tagasisidet oma tegevuse kohta vanematelt, kaaslastelt, õpetajatelt jne. Ometi ei suuda enamus juhte pakkuda tagasisidet oma alluvatele, ning kui seda tehakse, omab see harva positiivset mõju. Ebaõiglane / vale hindamine. Juht ei suuda alluvaid adekvaatselt ja õiglaselt hinnata kiites ühte töötajat põhjendamatult ja laites teise jõupingutusi. Juhil puudub ettevalmistus arenguvestluse läbiviimiseks, puuduvad hindamiskriteeriumid, mistõttu arenguvestlusest saab lihtsalt vestlus, mille tulemusena annab juht subjektiivse mitte objektiivse hinnangu töötajale. Arenguvestluse lõpus tuleks määrata väga selged ülesanded järgnevaks perioodiks (tavaliselt üks aasta), nende mitte määramisel jääb töötaja teadmatusse, millele kõige enam oma töös tähelepanu pöörata. Seminar 16.04.2013 Stressi vähendamine organisatsioonis (tööleht) Vastavalt õppematerjalile Stressi allikad organisatsioonis, too välja, mida saaks teha juht,
3 Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 võtmes, et kasutatakse jahenemise taktikat olukordades kus insener tuleb taas oma rutiinseid küsimusi küsima. Kuigi alternatiivina antud hetkel ma siiski mõtlen, et ehk lihtsalt piisaks arenguvestlusest, kus tuuaksegi insenerile välja, et ta teeb suurepärast tööd kuid kõik oleks veelgi suurepärasem kui ta usaldaks oma vaistu ja senist kogemust ning julgeks võtta kasvõi rutiinse töögi puhul vastutust. Üks mõte, mis mul veel tuli on see, et ettevõtte siseselt võiks korraldada mingit tüüpi probleem-lahenduse võistluseid, mis oleks omamoodi arendavad kuid samas ka premeeritavad, võib-olla selline mänguline võistlus, kus insener peab oma peaga probleemile lahendusi leidma,
Juht, kes pelgab selliseid väljakutseid ei suuda kunagi tulemuslikult delegeerida. Teisel juhul õpib juht hindama ja kasutama teiste teadmisi ja kogemusi, mis muudab otsustamise protsessi tulemuslikumaks ning annab töötajatele kinnitavat 11.Kirjelda arenguvestluse tähtsust ja selle protsessi. Inimesi innustavad erinevad motivaatorid . Inimesed on erinevad ja igaühe puhul mõjuvad ka erinevad motivaatorid. Motivaatorite väljaselgitamiseks ei piisa ühest arenguvestlusest kord aastas. Tihedam töine läbikäimine viib parema tulemuseni. Kõik motivaatorid jäävad passiivseteks töövahenditeks, kui neid ei muudeta aktiivseteks iga inimese puhul just temale toimiva impulsiga. Impulsside rakendamine eeldab inimeste süvatundmist, millele aitab kaasa juhi empaatiavõime. Impulsi allikad võivad olla: · rahasoov ehk rohkem materiaalseid hüvesid; ·
Lapsevanematele tuleb tutvustada lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust rühma koosolekul õppeaasta algul. Samas tuleb lapsevanemaga vahetada lapse arengualast informatsiooni pidevalt, igapäevaste vestluste ajal. Pikem tagasiside lapse arengust tuleb edastada aga arenguvestlustel, mis toimuvad vähemalt üks (soovitavalt 2) kord(a) õppeaastas. Arenguvestluste ajad peab fikseerima rühma tegevuskavas. Lapsevanemale tuleb edastada enne arenguvestlust ettevalmistavad küsimused, arenguvestlusest teha kirjalik kokkuvõtte. Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse individuaalset arengumappi Lapse arengumappi koguvad õpetajad koostöös lapse ja tema vanematega lapse arengut analüüsida võimaldavad materjalid läbi lapse lasteaia-aastate: arengukirjeldused, arengutabelid, lapse vaatlused, individuaalse õppekava, kasvatuskokkulepped vanematega, lapse fotod, lapse joonistused (inimene, perekond), nimesaamise loo, töölehed, lapse jutu üleskirjutused, töönäidised,
tegevustes. Arenguvestlus koolis Miks arenguvestlus? · toetada õpilase arengud nendes kohtades, mida õpilane oluliseks peab · suhted paranevad · õpilase ja lapsevanema hoiak kooli suhtes muutub positiivsemaks Põhikooli ja gümnaasiumi seadus pgr. 37 · vähemalt 1 kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine. · Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem ja õpilase klassijuhataja, kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajaduse korral õpilase elukoha järgse valla- või linnavalitsuse esindajad ja ametiisikud. · Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga. Probleemid · pädevuse nappus: vanemad ei oska teadlikult oma laste arengut toetada
annaabi.ee 
