perspektiive ja oodatavaid tehnilisi muutusi elektrivõrgus. Elektrivõrgu talitluse pikaajalisel plaanimisel tuleb koormuse väärtuste leidmisel arvestada välisõhu madalat või kõrget temperatuuri, koormuse võimalikke hälbeid, uute elektritarbijate lisandumise aega ja kohta. Oluline tähtsus elektrivõrgu talitluse käsitlemisel on koormusjuhtumitel ja stsenaariumitel, mis johtuvad ümberlülitustest madalama taseme võrgus, reaktiivenergiaallikate kommutatsioonist, elektritarbijate arenguvariantidest ja muust. 12.Koormusjuhtumid ja –stsenaariumid Elektrivõrgu sõlmekoormuste muutumine võib seaduspärasuste kõrval olla tingitud ka ümberlülitustest madalama taseme võrgus, suurte elektritarbijate (tehaste) käikulaskmisest või nende töö lõppemisest, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete sisse- või väljalülitamisest jne. Kirjeldatud hüppelisi muutusi võib vaadelda koormusjuhtumitena, millele vastavad matemaatilise mudeli erinevad parameetrid.
9) Minimaalse vastuolulisuse printsiip: vastuolude hulk tuleb muuta minimaalseks; 10) Vastuolude vältimatuse printsiip: mida keerulisem on süsteem, seda suurema tõenäosusega esineb selles vastuolusid; 11) Vältimatu arengu printsiip: kõik meie ümber areneb, kõik võib igal järgmisel hetkel muutuda (või püsida muutumatuna); 12) Arenguvõimaluste paljususe printsiip: areng võib kulgeda mitmel viisil; 13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav; 14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi; 15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda;
Kunagi ei tasu pingutada vaid ühe arenguvõimaluse nimel, vaid tuleks võtta mitu varianti. Näiteks keskkooli lõpus mõtlesin mina, et tahan minna arstiteaduskonda õppima, samas arvestasin ka sellise olukorraga, et ma sinna ei pääse - seega valisin teiseks variandiks õigusteaduskonna. Olin valmistunud mõlemaks ning esimene valik ei realiseerunud. Siinkohal saab antud näidet ka seostada ettemääramatuse printsiibiga, mille kohaselt pole täpselt ennustatav, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub. Kunagi ei saa olla kindel, mis elu toob. Termodünaamika teise printsiibi kohta saab väga hea näite tuua õppetööga. Antud põhimõtte järgi on korrastamatusel tendents iseenesest kasvada ning korrastatusel iseloomulik kahaneda. Olles üliõpilane, tean, et ennast mitte käsile võttes, kohe semestri algul, võib tulevik olla raskem. Lükates kodutöid ja kontrolltöödeks õppimisi viimasele minutile, loon ma endale
10) Vastuolude vältimatuse printsiip: mida keerulisem on süsteem, seda suurema tõenäosusega esineb selles vastuolusid; 11) Vältimatu arengu printsiip: kõik meie ümber areneb, kõik võib igal järgmisel hetkel muutuda (või püsida muutumatuna); 12) Arenguvõimaluste paljususe printsiip: areng võib kulgeda mitmel viisil; 13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav; 14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi; 15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel
* kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arenguvariantidest, mis edasi saab või juhtuma hakkab. "kui meil on see, siis juhtub see ja see ja see". Arengupsühholoogia kui teaduse instrumentideks on: teooria, motodoloogia. Teooria - süsteemne loogiline seletus nähtuste omavahelistest seostest. Metodoloogia - õpetus teadusliku uurimise meetoditest. Väikseim ühik on "meetod" - teadusliku uurimise instrument, püstitatud teooria või uurimus hüpoteesi kinnitamiseks. Õppimisel esimene eesmärk teada saada iseenda või lähedaste kohta
annaabi.ee 
