säilinud tunnetuslik huvi ümbritseva vastu; adekvaatsem tunde- ja tahteelu (motiveeritus tegevustele, emotsionaalsus) jne. Arendustegevus spetsiifilise arenguhäire korral Arendustöö spetsiifika sõltub lapse vanusest, senise arengu iseärasustest ning kasvukeskkonnast. Lapsevanema ja õpetaja oluline koostööpartner lasteaias on logopeed. Spetsiifilise arenguhäirega lapse oskuste arendamiseks eakohasele tasemele tuleb toetada praktiliselt kõiki arenguvaldkondi. 1. Kognitiivsed oskused: kõikide tajuliikide arendamine, mõtlemise vormide ja mõtlemisoperatsioonide kujundamine, mälu arengu toetamine, teadmiste laiendamine ümbritsevast keskkonnast, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste arendamine. 2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3
õppekava määratleb, kuidas seda teha. Mõlemad dokumendid rõhutavad lapse arengust lähtuvat tegutsemist. Et õpetaja tegevus tõesti lähtuks laste arengust, peab õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks teadma, mis tasemel lapsed parasjagu on. Laste arengutaseme väljaselgitamist nimetatakse hindamiseks. Hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta ning selle info analüüsimist. Lapse arengut hinnates tuleb mõõta lapse edukaks toimetulekuks olulisi arenguvaldkondi nagu sotsiaalne kompetentsus, lähenemine õppimisele ja vajalikud kognitiivsed oskused. Mõõtmised peavad jälgima lapse arengut tervikuna ning kajastama protsessi, mitte olema lihtsalt jah või ei vastavate oskuste lahtris. Hindamine tuleb läbi viia rühmatoas toimuva tavategevuse käigus, tulemused peavad olema lihtsalt tõlgendatavad ja lapsevanemaga jagatavad. Mõõtmist-hindamist tuleb perioodiliselt korrata, et hinnata progressi.
liivamäng, värvide segamine) · ühiskonnast ja kultuurist (mängud, kokandus, lugude lugemine, loovmäng) · loogikast ja matemaatikast (mõõtmine, võrdlemine, loendamine, vastete leidmine, korrastamine, järjestamine, sorteerimine) · kõnest ja kirjakeelest (lugemine, kirjutamine, joonistamine, dikteerimine, kuulamine, ideede väljendamine) Programm on rajatud arenguteooriatele, seega on õppekava keskmes on laps tervikuna. Arvestatud on kõiki arenguvaldkondi füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset. Õppekava soodustab: · füüsilist arengut (liikumine, ronimine, viskamine) · sotsiaal-emotsionaalset arengut (vaidluste ja erimeelsuste lahendamine, tunnete väljendamine, teistest hoolimine ja lugupidamine, koostöö) · kognitiivset arengut (probleemide lahendamine, sorteerimise ja loogilise mõtlemise arendamiseks, arvamuste avaldamine)
Koolieelse: Mis tahes arengut peab lasteasutus soodustama, TEHES seda individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades. Mitte iga lapsel pole see punkt täidetud. Lapsed langevad lasteaiast välja, sest neil on iseärasused, millega lasteaiad ei suuda toime tulla. Nt tehakse lapsevanemale ettepanek, et ta lastaaeda väga ei tuleks. Kahjuks selle paragrahviga meil on raskusi ja puudusi. Põhikooli: Üldine alus, mida koolis tehakse ja millega tegeletakse, mis arenguvaldkondi ta toetab lapsel. Siin on hEV terminina kirjas, et sõltumata sellest, peab HEV saama haridust vastavalt oma võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei lähe. (just 5, 6, 7, 8 klass võivad lapsed (eriti posisid) koolist välja jääda). Kõigi laste erivajadused ei ole koolis arvestatud (kõigi võimeid ja vajadusi ja iseärasusi).
Inimesel on raskusi asjadest aru saamisel ning varemõpitut uutes olukordades kasutada: suhtlemine, enese eest hoolitsemine, kodus elamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus, tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö. Vaimupuude raskusaste võib varieeruda sügavast puudest kerge õpiraskuseni. Umbes 80 protsendil on ka lisapuue. Arengu tagab vaid võimalikult varane, sihipärane, kõiki arenguvaldkondi toetav, aastaid kestev eripedagoogiline abi, mida lapsele ja noorele osutatakse nii kodus, lasteasutuses kui koolis. Vaimupuue ei ole haigus. Mõtlemisele on iseloomulik konkreetsus ja situatiivsus, suuri raskusi on üldistuste ja järelduste tegemisega ja põhjus-tagajärg seoste mõistmisega. Oluline mahajäämus on ka kõnearengus. Nad mõistavad halvasti neile suunatud kõnet, iseseisev kõne võib puududa. Sageli esineb ka ehholaalia
annaabi.ee 
