Kõne seisukohalt liigendub ütlus fraasideks. Verifitseerimine kui meetod- on õige-vale-võimaliku keelendi määratlemine isiku keelepädevuse alusel. Võte annab infot nii keele süsteemist kui ka keelekasutaja keelepädevusest. Metakeelelised operatsioonid- (lk 26) Lähima/potentsiaalse arengu vald ehk lähima arengu tsoon- abiga sooritatud ülesanded moodustavad potensiaalse arenguvalla,selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Arenguhälbega lapsel on potentsiaalne arenguvald alati kitsam kui eakohase arenguga eakaaslastel,seetõttu tuleb neile väga täpselt abi doseerida. Baassõnavara- lapse sõnavara ja kõne sisu piirdub mitme aasta jooksul vaid sellega, mida ta meeleorganitega tajub. Kõige kiiremini areneb baassõnavara  laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa).
Arengupuudega lapsel kestab kauem 3. Näidise järgi tegemine- ees on produkt, protsessi ei ole ees. Laps peab ise jõudma lille voolimiseni 4. Instruktsiooni järgi- ei näita ette, ei anna näidist vaid räägin, kuidas! Oluline etapp, tuleb palju harjutada. 5. Iseseisvalt. Välist abi peab olema! (materiaalne või materialiseeritud) enne kui ma mõtlen sisemiselt, tuleb väliselt näidata. Õpitoiming Toimingu sooritamine 1. iseseisvalt  aktuaalne arenguvald 2. Abiga- lähia arengu vald  SELLES PEAKS ÕPETAMA- kuhu õpilane on võimeline jõudma väikese abiga. 3. Ei tule toime Vaimse toimingu SOORITAMISE etapid · Motiiv -> ülesanne. Tuleb selgitada, MIKS sul seda vaja on. Nt on luuletust luua, näitan ise tehtud luuletust, nüüd teie tehke enda oma. · Orienteerumine ülesandes- kuhu ma pean jõudma 1. Planeerimine- kõigepealt raamatukokku, siis planeerin aja. Arutada lastega, mis järjekorras
See on siis 5-6 kl. Need ongi klassid, kus õppimine muutub järjest verbaalsemaks. Konseptid sisaldavad nüüd ka verbaalset teavet. Küne annab järjest rohkem materjali ja vahendeid intellektuaalseks tegevuseks. Taju ja mälu rohkem lõimuvad ja muutuvad rohkem mõtestatumaks. Ilmneb enam seoseid. Leitakse põhjuse-eesmärgi seoseid  miks ja milleks roll. Kuigi verbaalne mõtlemine muutub juhtivaks, ei tähenda et intellektuaalne tegevus läheb veel mõni aasta. Potensiaalne ArenguVald. (LAT  lähima arengu tsoon). MIDa laps suudab teha tsk abiga, ehk oskused, mis on kohekohe kujunemas. PAV  laps suudab tpime tulle abiga ja areneb (potensiaalne arenguvald) RAV  laps ei õpi midagi juurde, sooritab tegevusi iseseisvalt (reaalne arenguvald) TAV  laps ei tule toime ka mitte abiga. (tuleviku arengu vald) Areng toimub kihtide kaupa  kui eelnev aste on läbimata, õpetada ei saa. KõneTaju Taju situatiivse ütluse sisu.
• Vaimse toimingu sooritamine automatiseeritult. Kasulik on õpetatav toiming lülitada operatsioonina mingi teise toimingu koosseisu. Sel etapil puudub vajadus välise resultaadi järele, tulemus on mõtteline (sisekõne). Laps (ja ka täiskasvanu) suudab alati mingid ülesanded täita iseseisvalt, teisi abiga ja kolmandaid üldse mitte. Abiga sooritatud ülesanded moodustavad potentsiaalse arenguvalla. Selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Arenguhälbega lapsel on potentsiaalne arenguvald alati kitsam kui eakohase arenguga eakaaslasel. Seetõttu tuleb neile abi väga täpselt doseerida. Viimane on üks arenguhälvetega laste integreeritud õpetamise olulisemaid probleeme. Näiteks abiõpet vajav I—II klassi õpilane võib saada küll jõukohase ülesande, kuid tal pole veel kujunenud kavandav-reguleeriv sisekõne selle iseseisvaks täitmiseks ning iseseisvalt ta toime ei tule. 3. Kõnetegevus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike
kujunemine on raskem ja aeganõudvam. Seepärast tuleb rakendada eriõpet selleks, et õpetada last hulki tajuma, võrdlema, kuidas moodustada hulka erinevate hulkade liitmise teel ja kuidas eraldada osahulka. Kuna erikooli esimesse klassi tulnud lapsed on erineva teadmiste pagasiga ja me neist suurt midagi ei tea, siis on oluline propedeutilisel perioodil saada selgeks, mida lapsed juba oskavad, milline on nende lähim arenguvald. Uurimused on teinud kindlaks, et intellektipuudega lapsed võrreldes tavalastega eksivad peaaegu alati nii hulkade tajumise, võrdlemise kui ka hulkadega tehtavate operatsioonidega. Hulkade tajumise puhul on hea teada, et vaimupuudega laps oma emotsionaalsest passiivsusest tingituna ei oma võrreldes eakaaslastega spontaanseid tajukogemusi ümbritsevatest hulkadest. Nad ei ole asjadega manipuleerinud, neid uurinud, vaadelnud jne. seepärast
annaabi.ee 
