Seadus pidavat baseeruma "rahva vaimul" (Volksgeist). Sotsialism- ühisomandil põhinev ühiskond. Kaks arengufaasi: esimest nimetatakse vanaks (tekkis möödunud sajandi 40.aastatel), teist uueks ajalooliseks koolkonnaks (tekkis 70. aastatel). Vana ajalooline koolkond võitles ühelt poolt klassikalise poliitilise ökonoomia seisukohtadega, teiselt poolt utopistliku sotsialismiga. Uus ajalooline koolkond astus võitlusse marksismiga Seisukohad: eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu (igal rahval olevat oma seisukohad ja eksisteerivat oma majandusarengu teed). 5) Tuli keskenduda suurtööstusele. Junkrud e suurmaaomanikud. Kapitalistlik/ettevõtja/kodanlik ideoloogia. Esindas suurettevõtjate huve 6) Saksamaa pooldas kapitalistlikku arengut. Utopistid tahtsid eraomandi likvideerimist e likvideerida olemadśolev keskkondlik kord.
Sotsialistlik riik oma riigistatud majandusega kasutas aktiivselt õigust majanduse korraldamisel.Õiguse hüperaktiivsus on riigi aktiivse majanduspoliitika väljendus ja on üldjuhul iseloomulik ka teistele totalitaarse reziimiga riikidele. Neis riikides kasutatakse majandussuhete õiguslikul reguleerimisel peamiselt imperatiivseid norme. Demokraatslik riigid teostavad enamasti liberaalset majandust, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on väike. Majandus areneb oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme. Seos on kahesugune: 1) Objektiivse iseloomuga majanduslikud suhted: õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutused ka õiguses. 2) Õiguse majandust reguleeriv toime õigus võib lähtudes majanduspoliitilistest eesmärkidest mõjutada majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. 2.2.3
Ajaloolise koolkonna arvates on väär tegeleda väärtus-, raha-, palga-, kasumi-, maarendi- jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses ei ole. Kogu nende teoreetiline töö piirdus vaid kahe suunaga: 1) Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkond ja sotsialistide seisukohtade kriitika 2) Üldiste metodoloogiliste küsimuste käsitlemine ja teoreetilise majandusteaduse mittevajalikkuse põhjendamine. Ajaloolise koolkonna teoreetikud eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Igal rahval olevat oma seisukohad, eksisteerivat oma majandusarengu teed. Lähtudes sellest seisukohast, tõlgendas ajalooline koolkond poliitilist ökonoomiat, kui rahvusteadust, mis on võimeline uurima ainult oma maa majandust. Ajaloolise koolkonna historismi aluseks on evolutsiooniidee, s.o rahuliku, aeglase sammu pooldamine. Arengus nähakse ainult kvantitatiivseid muutusi. Seepärast peetakse muutumatuteks ja igaveseks selliseid kategooriaid nagu kaup, raha , kapital, eraomand
mööda Läänemerd) Hiljem muutus kui Saksamaa ühines, enam ei pooldand junkrud vabakaubandust. Usa-s jäi situatsioon samaks. Teema 19 Ajalooline koolkond Saksamaal, Friedrich List Ajalooline koolkond. Majandusteadust peeti eelkõige normatiivseks teaduseks. Arvasid, et väär on tegeleda väärtus- raha palga kasumi maaomandi jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses pole. Eitasid. Kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Tugev natsionalism. 19 saj Saksamaal suurtööstuse rajamine. Saksamaa poliitiline ühendamine ning edusammud terasetootmise tehnoloogia täiustamises ja orgaanilise keemia vallas. List väitis, et vabakaubanduse vilju naudib ainult Inglismaa, kes teistest riikidest varem alustas suurtööstuse loomisega ning saavutas majandusliku ülemvõimu maailmas. Pidas suurtööstust rahvuse rikkuse ja jõukuse allikaks, kõige tähtsamaks tootlikuks jõuks.
orientatsioon, riigi poliitiline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. Demokraatliku poliitilise reziimiga riigid teostavad üldjuhul liberaalset majanduspoliitikat, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on tagasihoidlikum, majandus areneb peamiselt oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme. 16. . Õigusriigi kontseptsioon. 17. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused. 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. 19. Õigus ja õiglus. 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine- inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil
orientatsioon, riigi poliitiline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. Demokraatliku poliitilise režiimiga riigid teostavad üldjuhul liberaalset majanduspoliitikat, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on tagasihoidlikum, majandus areneb peamiselt oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme. 16. Õigusriigi kontseptsioon.- Õigusriik on riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Idee selles, et kui ühele
maailmatunnetus; nad ei reageeri korralekutsumistele, kui neid ähvardatakse; nad ei ole oma vajadusi teavitades tagasihoidlikud. Kokkuvõtvalt on nenditud, et neil lastel on tugev tahe ja kõrge eneseteadlikkus. See tähendab, et loodusseadused - iseregulatiivsed arenguseadused - nende puhul ei kehti! Neil olevat valmiskujul kaasas see, mis ei ole sünnipärane antus - eneseteadlikkus ja tahe. Arenguseadused on nagu loodusseadused Areng toimub teatud kindlate arenguseaduste alusel. Muutused järgnevad üksteisele kindlas järjekorras ja mida väiksem on laps, seda kindlam on muutuste aeg ja järjekord. Lapse kasvades suurenevad ka indiviididevahelised erinevused. Inimese arenguteooriad nii filosoofias kui ka psühholoogias näitavad, et kogu jutt indigo- ja kristall-lastest on puhas bluff. Inimese arengu loogika oli ja on üks - enesetunnetuslikule ehk kõlbelisele tasemele
annaabi.ee 
