Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
HILINE TÄISKASVANUIGA (eluaastad üle 65) Selles eas on võimalik olla rahul elatud eluga. Füüsilised ja vaimsed võimed halvenevad järk-järgult ning kohanetakse suurema sõltuvusega teistest, mis võib kaasa tuua vajaduse elu ümber korraldada. Oluline on suhtuda ellu positiivselt, jagada oma elutarkust teistele ja tunda rahulolu elatud elust. KOKKUVÕTE Inimese elukäiku kujutatakse elukaarena, mis koosneb arenguperioodidest, kuid on siiski üks tervik. Arenguperioodide tundmine aitab inimeses toimuvaid muutusi paremini mõista ning kohaneda ümbritsevaga. Igas vanuses on võimalik õppida ja kogeda midagi uut.
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 2 kohaselt on laps alla 18-aastane inimene. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja tervisele ning laps tuleb kohe pärast sündi tervishoiuasutuses arvele võtta. Sünnihetkest alates on igal lapsel õigus oma nimele, rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt (§ 9). Inimese kasvamise märkimisväärne omadus on ka selle aeglus. Jutt on arenguperioodidest, millest igasse järgmisesse jõudmiseks tuleb läbida eelnev. 1. Füüsilis-bioloogilised kasvustiimulid hõlmab eelkõige toidu saamist ja tervise hoidmist 2. Hingelis vaimsed kasvustiimulid mõjutavad kasvava inimese psüühilist arengut, vahendajaks kõne- ja kirjakeel Kasvustiimulid
Töö esimene osa defineerib lühidalt inimese arengut. Töö teine osa jaguneb üheteistkümneks alapeatükiks, kus antakse ülevaade inmese erinevatest elukaareetappidest ja arengutest. 2 1. INIMESE ARENG Looduse üldise seaduspärasuse järgi on isiksuse võimed, eeldused või häired mitmesuguste arenguprotsesside tulemus. Inimese elu arenguetapid on lapse, - nooruki- ja täiskasvanuiga, millest igaüks omakorda koosneb veel arenguperioodidest. Inimese psüühiline küpsemine ja areng sõltub bioloogilistest, psühholoogilistest kui sotsiaalsetest teguritest, mistõttu tuleb inimest käsitleda biopsühhosotsiaalne olevusena. See tähendab, et iga konkreetne inimene on tervik, millel võib eristada kolme omavahel seotud, kuid samal ajal kvalitatiivselt erinevat tasandit ja/või funktsionaalset süsteemi(Inimese areng 2014): bioloogilis-somaatiline, ennekõike meie füüsilis-keemilis-bioloogilise kehaga
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1
annaabi.ee 
