4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5 3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust vaatest oluline, et vanurid pööraksid tähelepanu enda tervise edendamisele, sest nende tervishoiuteenustele kulub palju raha tervishoiu piiratud eelarvest. (Roper jt 1999: 270-271).
Näiteks loomad, kes toitusid välispõllul ning kelle väljaheited toodi sisepõllule või oli välispõlluks heinamaa või puisniit, millelt kogutud saagiga toideti loomi või kasutati seda allapanuks. On teada ka variante, kus orgaaniline aine (lehevaris või turvas) toodi otse sisepõllule ilma loomi vahelülina kasutamata. Põlispõllundus oli laialt kasutusel Põhja-Euroopas mitme tuhande aasta jooksul ja ka veel 19. sajandil. Seda kasutatakse mõnel pool hõredamalt asustatud arengumaailmas veel siiani. 34. Milline on Eesti metsasuse %, kui suur osa Eesti pinnast on kaetud metsaga ? Kuidas see on muutunud viimase sajandi jooksul? 50%, millest 15 % on metsaistandused. 1990-2000 a suurenes metsa pindala 13000 ha võrra. Kuigi langetamine aastalt aastasse tõuseb, on jätkusuutlik. Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis suurenenud peaaegu 2,5 korda (Eesti metsasus 20 50%). 35. Mis on metsaraieviisid, mis probleemid seostuvad erinevate raieviisidega
1 arengumaad Arengumaade põhiprobleem: neokolonialism arengumaade suur välisvõlg, samas arengumaad süüdistavad tööstusriike protektsionismis, ebavõrdsete tingimuste loomises rahvusvahelises kaubanduses. Et neilt nõutakse majanduse liberaliseerimist, oma siseturu suhtes säilitatakse kaitsemeetmed. Rahvusvahelise majanduse liberaliseerimine ja globaliseerumine olnud mitmetele maadele suure kasu allikas. Näiteks Hiina on praegu suurim otseseid välisinvesteeringuid saav riik arengumaailmas ja on oma eksporti viimase 15 aasta jooksul suurendanud üle kümne korra. Samas enamikus arengumaades on majanduse avamine toonud kaasa ebavõrdsuse kasvu. Arenguriikides on suur lõhe globaliseerumisprotsessis osaleva eliidi ja ülejäänud elanikkonna vahel. Suur ebavõrdsus neis ühiskondades takistab majanduskasvu ning kasvu ilmnedes on vähe tõenäoline, et vaesus väheneb. Seega iseloomustab arenguriikide arengut negatiivne tsükkel, mille tulemusena rikkad rikastuvad ning vaesed
Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseslt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Nt Prantsusmaa endiste kolooniate nagu Kamerun, Elevandiluurannik majandus sõltub täielikult Prantsusmaast. Rahvusvahelise majanduse liberaliseerimine ja globaliseerumine olnud mitmetele maadele suure kasu allikas. Näiteks Hiina on praegu suurim otseseid välisinvesteeringuid saav riik arengumaailmas ja on oma eksporti viimase 15 aasta jooksul suurendanud üle kümne korra. Samas enamikus arengumaades on majanduse avamine toonud kaasa ebavõrdsuse kasvu. Arenguriikides on suur lõhe globaliseerumisprotsessis osaleva eliidi ja ülejäänud elanikkonna vahel. Suur ebavõrdsus neis ühiskondades takistab majanduskasvu ning kasvu ilmnedes on vähe tõenäoline, et vaesus väheneb. Seega iseloomustab arenguriikide arengut negatiivne
2 arengumaad Arengumaade põhiprobleem: neokolonialism arengumaade suur välisvõlg, samas arengumaad süüdistavad tööstusriike protektsionismis, ebavõrdsete tingimuste loomises rahvusvahelises kaubanduses. Et neilt nõutakse majanduse liberaliseerimist, oma siseturu suhtes säilitatakse kaitsemeetmed. Rahvusvahelise majanduse liberaliseerimine ja globaliseerumine olnud mitmetele maadele suure kasu allikas. Näiteks Hiina on praegu suurim otseseid välisinvesteeringuid saav riik arengumaailmas ja on oma eksporti viimase 15 aasta jooksul suurendanud üle kümne korra. Samas enamikus arengumaades on majanduse avamine toonud kaasa ebavõrdsuse kasvu. Arenguriikides on suur lõhe globaliseerumisprotsessis osaleva eliidi ja ülejäänud elanikkonna vahel. Suur ebavõrdsus neis ühiskondades takistab majanduskasvu ning kasvu ilmnedes on vähe tõenäoline, et vaesus väheneb. Seega iseloomustab arenguriikide arengut negatiivne tsükkel, mille tulemusena rikkad rikastuvad ning vaesed
annaabi.ee 
