kooli. Tähtis on anda lastele aega ja pakkuda neile toetust, et lapsed tunneksid end koolis turvaliselt. Turvatunde tagab positiivne suhtumine lastesse ning reeglite paika panemine. (Ram 2006) Õpetajatel on keskne koht kooli kui kultuurilise, kommunikatiivse, sotsiaalse keskkonna ehk multidimensioonilise õppekeskkonna kujundamisel. Veel suurem osa on õpetajate tähtsus aga õppetunnis, klassis, üksikõpilase tasandil toimiva õpi- ja õppekeskendumine keskkonna kujundamisel. Õpilase arengukeskkonnana on kooli ja klassikeskkond oluliselt sõltuv sellest, kuidas selle põhikujundaja õpetaja tajub õpilasi ning millised on õpetajate kasvatus ja õpetushoiakud.(Sarv 2008) Õpetajate positiivne suhtumine õpilastesse, eelkõige headuse ja austusega suhtumine, annab paremat võimalust näha lapses isiksust. Sellisel juhul suudab õpetaja toetada ja näha lapses võimalust eduks ja arenguks ning tänu oma sotsiaalsetele oskustele, saba
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi,
Identiteedi moodustumisega seostuv kriis toob peaaegu alati kaasa varem omaks võetud tõekspidamiste ja väärtuste ümberhindamise. Seoses murdeea varasema saabumisega tekib tüdrukutel ka varasem huvi vastassoo esindajate vastu. Et oma klassi poisid pole selliseks rolliks füüsiliselt ega sotsiaalselt valmis, hakkavad tüdrukud otsima endale sümpaatiaid ja partnereid kas vanemate klasside poiste seast või väljastpoolt kooli (Krull, E.). 2. SUHTED Üldjuhul vaadatakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda, sh ka kooli ja massikommunikatsiooni. Viimase kõige võimsamaks vahendiks on siiani televisioon, kuid üha suuremat rolli omandab kooliealiste laste seas internet. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem (Krull, E.). 2.1 SUHTED VANEMATEGA
analüüsivad suhteid teistega ja on küllaltki paindlikud nendega lävides. Formeerunud identiteediga noortele on iseloomulikud kindlad käitumisjooned. Nad on aktiivsed ja otsustusvõimelised ning leiavad kergesti tasakaalu isiklike autonoomiavajaduste ja sotsiaalsete kohuste vahel. 10. Keskkonna (perekonna, kaaslaste ja vahetu elupiirkonna) mõju sotsiaalsele arengule. Arengukeskkond lapse isiksuse kujunemisel olulise tähtsusega. Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. 11. Perekondliku kasvatusstiili mõiste ja mõju sotsiaalsele arengule. Lapsed omandavad valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest vanematelt. Levinumaks kasvatusliku eripära vaatlemise variandiks on kasvatusstiili vaatlemine armastuse- vaenulikkuse ja ranguse-kõikelubavuse skaalal. Erinevad kombinatsioonid neist loovad lastel eelsoodumuse erinevate isiksusetüüpide kujunemiseks. 12
Hõõrdumisvastane kaitse liigesevõie ning pisaravedelik. Lahjenduskaitse e väljauhtumine- lenduvad ärritavad ühendid kutsuvad esile pisaravoolu (sibul, mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi). Vesi kui struktuuride moodustaja- hüdrostaatiline toes, ussidel kehaõõnes survestatud vedelik, inimesel on hüdrostaatiline nahk, naha olekut määrab kollageeni veesidumis võime- niisutavad kreemid. Vesi viljastus ja arengukeskkonnana, kehaväline viljastumine ainult vees, kehasisene viljastumine veerohkes limas, aga mitte kuivas keskkonnas, vesi arengukeskkonnana lootevedelikus. Amnioni ülesanded: kaitseb embrüot veekaotuse eest, takistab kokkukasvamist lootekestadega, kaitseb temperatuuri ja rõhumuutuste eest. Kompenseerib raskusjõu mõju üleslükkejõuga. Joogi ja urineerimiskeskkond. Vesi osaleb meeleelundite töös, vees lahustunult tajume maitset, lõhna (kui nina limaskest on kuiv, ei tunne
annaabi.ee 
