vältida laulu mehaanilist kordamist. ( K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Õpetaja peab alati arvestama sellega, et laste laulmisoskused on erinevad, sest nende võimete arenemis protsess on erineva tempoga. Muusikaliselt tagasihoidlikumalt arenenud lapste võimeid saab arendada sihipärase tööga. Lapsed jaotatakse tüüpiliste iseärasuste põhjal enamasti kolme suhteliselt ühtlase arenguastmetega rühma: iseseisev, toellauljad ja vähese laulmisvõimega lauljad. Iseseisvad lauljad suudavad püsida kindlas helistikus kakeerukamaid meloodiamudeleid lauldes. Toellauljate hääleulatus on kitsam ja helikõrgussuhete tajumine ebatäpsem, kuid on võimelised õigesti laulma. Vähese laulmisvõimega lapsed on muusikaliselt arengult tagasihoidlikumad. Kui nad kaasata aktiivselt muusikalistesse tegevustesse ja pakkuda jõukohaseid
täielikult välja alles mitmeid kuid hiljem. Kas lapsed õpivad käima lihtsalt tänu küpsemisele või tekivad need motoorsed võimed juba olemasolevate süsteemide ühteliitmise ja ümberorganiseerimise tulemusena? Motoorse arenguga seotud küsimusi käsitleme 5. Peatükis. Sünniga toimub üleminek uude keskkonda, mis pakub uusi võimalusi eriti just nägemiseks ja tegutsemiseks kuid ka siin tulev arvesse võtta nii järjepidevat varasemate arenguastmetega kui hüppelisi muutusi. Taju arengu puhul võib tõendite põhjal väita, et peamised sensoorsed süsteemid on töövalmis sünnihetkest alates või isegi enne seda, mis aga ei tähenda, et tajuprotsessid oleks täielikult välja arenenud. Vastupidi, suur osa arengust seisab alles ees. Kuid isegi vastsündinud väljendavad oma nägemus-, kuulmis-, lõhna- ja maitse-eelistusi. Seega pole nad pelgalt stiimulite passiivsed vastuvõtjad ega ka
algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). 19. sajandi keskpaiga ilmselt mõjukaim komparativist keeleteadlane - teoorias: lingvistiline naturalism: keel on nagu elusorganism - keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad.
algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). 19. sajandi keskpaiga ilmselt mõjukaim komparativist keeleteadlane - teoorias: lingvistiline naturalism: keel on nagu elusorganism - keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad
Spenceri konseptsioon toetus kahele tõestamata eeldusele: 1. Kultuurikeskkond on keerulisem kui loodus, ja moodne kultuur on keerulisem kui primitiivne kultuur. 2. Inimese psüühikal on seesama funktsioon, mis loomade omalgi: aidata organismil keskkonnaga kohaneda. Tema kontseptsioonist on jäänud tänapäeva kaks olulist asja: 1. Selleks, et uurida mõtlemise kujunemist ajaloos, peame uurima mitmeid praeguseid kultuure ja suhestama saadud andmeid oma kultuuri varasemate arenguastmetega. 2. Selleks, et inimmõtlemist seletada, peame uurima mõtlemise ajalugu (Tulviste1984: 15- 19). 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete (e pärismaalaste) kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi.
kogemusi. Täidesaatmine püstitatud ülesannete sooritus viimistlejad ja ning ideaaljuhul ka eesmärkide täideviija. täieliku saavutamine. Seda üksteisele järgnevate tegevuste ahelat ning tegevuste täitmisel otsustavat osa etendavat grupiliikmetega käsitlust, nimetatakse ka tasakaalustatud rollidega meeskonnaks. Kuue-etapilisel mudelil on suur sarnasus grupi arenguastmetega, aga ka teiste grupi toimimist iseloomustavate käsitlustega. Seega pole põhjust seda originaalseks lahenduseks pidada. Mudeli eeliseks on kompaktsus ja selged seosed grupirollidega. Organisatsioonikäitumises tuuakse esile ühte meeskonda -- tippjuhtide meeskonda (ingl. top management team ehk TMT). Tippjuhtide meeskond on suhteliselt väike grupp kõige mõjukamaid juhte organisatsioonis. Kõik selle meeskonna liikmed ei pruugi töötada