On loomulik, et teatud aja järel, kui laps ei saa abi, hakkab ta õppetöösse negatiivselt suhtuma ja muutub intellektuaalselt passiivseks lapseks, kes ei tule enam toime talle esitatud ülesannetega. Teise grupi moodustavad vaimsed mahajäänud lapsed; siia kuuluvad lapsed, kelle häired ajukoore arengus pärinevad looteeast, sündimise ajast või on tingitud kõige varasemas lapsepõlves põetud haigustest. Nendele õpilastele on iseloomulik aju arenematuse fakt tüüpiliste defektidega ajukoore kõige kõrgemini organiseeritud tsoonides. Need lapsed ei suuda omandada üldkooli programmi ja tuleb üle viia abikooli, kus programm ja töömeetodid on spetsiaalselt kohandatud selliste laste teadmiste ja oskuste omandamise võimalustele. Kolmanda edutute grupi moodustavad lapsed, kes esimesel pilgul näivad olevat vaimselt mahajäänud, kuid tegelikult ei ole. Keskne koht selles grupis on
Uue aja filosoofidest tuleks märkida Francis Baconit (1561-1626) kui eksperimentaalse teaduse ja uue aja materialistliku filosoofia rajajat. Tema arvates on kolm põhilist tunnetusvõimet: mälu - millele tugineb looduslugu ja ühiskonna ajalugu; kujutlusvõime ja aru ehk mõtlemine. Ta näitas, et õige maailmapildi saamiseks peab inimene tuginema isiklikel kogemustel ja vabanema põlvest põlve edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest. Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17.saj ratsionalismi ja sensualismi-empirismi järsk vastandlikkus. Tervikuna oli nii ratsionalistidel (Rene Descartes, B. Spinoxa, Leibniz) kui ka empiirikutel (F. Bacon, J. Locke, E.Condillac) iseloomulik individualistlik käsitlus. Kuigi ratsionalistid peavad tõeste teadmiste allikaks isoleeritud indiviidi abstraktset mõtlemist ja sensualistid-empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul
eesmärgiks on rõhutada nende endi suurust, vägevust, kõikvõimsust. Nende probleemiks ongi seda laadi vajadus teiste inimeste järele. Nimetus psühhopaatia on vana, juba õige kaua kasutusel olnud psühhiaatriatermin. Varem mõeldi selle all peaaegu igasugust ühiskonnavaenulikku või normidest hälbivat käitumist. Arvati, et psühhopaatia kaasneb kuritegevuse, alkoholismi ja erisuguste vägivallategudega, eelkõige igasuguse moraalse arenematuse; teistesse hoolimatu suhtumise ja süütunde puudumisega. Nii oli mõiste psühhopaatia otsekui prügikast, kuhu pidid mahtuma nii need, kes olid ühiskonna norme ühel või teisel/viisil rikkunud, kui ka need, keda oli raske paigutada mõnda teise psüühilise hälbe rühma. Tähtis on teineteisest eristada väikelapse tervet nartsissismi ja algavat nartsissismihälvet. Terve nartsissism on lapse loomulik enesekesksus, vajadus imetluse ja armastuse järele, oma saavutuste
Niisiis pole nartsissistliku masenduse taga mure, vaid alandustunne, külm ja tundetu nartsissistlik raev, mille suurus ei ole vastavuses seda põhjustanud sündmustega. Nimetus psühhopaatia on vana, juba õige kaua kasutusel olnud psühhiaatriatermin. Varem mõeldi selle all peaaegu igasugust ühiskonnavaenulikku või normidest hälbivat käitumist. Arvati, et psühhopaatia kaasneb kuritegevuse, alkoholismi ja erisuguste vägivallategudega, eelkõige igasuguse moraalse arenematuse; teistesse hoolimatu suhtumise ja süütunde puudumisega. Nii oli mõiste psühhopaatia otsekui prügikast, kuhu pidid mahtuma nii need, kes olid ühiskonna norme ühel või teisel/viisil rikkunud, kui ka need, keda oli raske paigutada mõnda teise psüühilise hälbe rühma. Peale ebamäärasuse koormas psühhopaatia mõistet sellega ajapikku liitunud tugevasti negatiivne tähendus. Mõistet seostati enam ühiskonnavaenuliku ja kuritegeliku käitumisega kui
Vabaturu ja moderniseerumisideoloogia kesksel kohal Moderniseerumisideaal kolmandas maailmas Muutus ametlikuks kreedoks Lõuna Aasias Jawaharlal Nehru (1961): Ei saa omada moodsat tööriista ja iidset mõtemist. Mõtlemine peab muutuma! Ümberstruktureerimisprogrammid Ladina-Ameerikas: laenud ja kohustused -- välisvõlg, kasvav inflatsioon -- urbaanne vaesus Sõltuvusteooria Andre Gunder Frank. Capitalism and Underdevelopment in Latin Amerika (1967) Arenematuse põhjuseks ei ole mitte ühiskondliku korra traditsioonilisus ja eraldatus nn esimesest maailmast, vaid aastasadu väldanud kolonialistliku ekspluateerimise ja maailmasüsteemi integreerimise tulemus Areng on kõike muud kui loomulik protsess, sõltub muuhulgas ka kolooniate olemasolust – riik, millel neid ei ole, ei saa ka samal moel areneda. Maailmasüsteemi struktuur Metropol (emamaa) ja satelliidid (kolooniad) Keskus ja perifeeria