lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba meelispaikadeks on kultuurmaastikud, pargid, metsaservad, aedlinnad ja võsastunud jõelammid. Ta on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale
Ta värvuses on esindatud valged, pruunid ja kollased toonid. Kodukakul on tumedad silmad, mis vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Ta saba, mis on oma ulatuselt umbes kolmandiku kere pikkune, on pealt tumedam ja alt heledam. Kakul on kollane nokk ja kollakasmustad küüned. Ta toiduks on põhiliselt pisinärilised, kuid ka väiksemad linnud, konnad, mardikad, sisalikud ja mutid ei puudu ta toidumenüüst. Kodukakk on levinud Palearktika kaheosalisel areaalil alates taigavööndi lõunaservast kuni vahemerelise vööndini ning mägimetsades Euraasias ja Loode- Aafrikas. Ta levila põhjapiir ulatub Laadoga järveni. Kodukakk väldib suuri metsamassiive, aga ta asustab parke, parkmetsi ja segametsi. Kakk eelistab neid puid, milles on pesa-ja varjepaikadeks sobivaid õõnsusi (enamasti lehtpuud). Ta pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi. Pesa on vooderdatud iseenese
2.4. Leviala Punast kärbseseent tunnevad väga paljud rahvad, sest tema veviala on ulatuslik. See hõlmab kõigi põhjapoolkeral asuvate mandrite Aasia, Ameerika ja Euroopa parasvöötmed, seent esineb ka Indias, Aafrikas ja Austraalias. Ta pole väga valiv keskkonna suhtes. Eelistades küll happelist pinnast, on ta nõus elama sümbioosis nii männi, kuuse kui ka lehisega. Eestis kasvab 8 liiki kärbseseeni. Et kärbseseen on tuntud niivõrd laial areaalil on eri rahvaste seas kehtinud väga erinevad seene tarvitamise traditsioonid, sest nii ulatuslikul alal olevad inimkultuurid on eritüübilised ja seepärast pole imekspandav, et kärbseseenesse on neis suhtutud ja suhtutakse ka praegu mitut moodi. Kõikide kärbseseenele pühendunud kultuuride puhul on tunnuslik siiski üks oluline kokkulangevus nad suhtuvad kärbseseenesse kui maagilisse, jumalikku või
Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on
Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis
Võrsed tihedalt punakate karvadega. Pungad väikesed, kerajad või piklikümarad, tugevalt vaigused. Käbid on väikesed, 4...7 cm pikad, läbimõõt 2...2,5 cm. Seemnesoomused sinakasmustad, väikeste kollakate karvadega. Tipust on käbid vaigust valged. Kattesoomused on pikalt väljaulatuvad ja tagasikäändunud, kollakad. Seemnetiib kollakashall. H kuni 20 m. Kasvab Põhja-Ameerika idaosas Alleghany mäestikus 1200- 2000 m kõrgusel üle merepinna suhteliselt väikesel areaalil. Abies ´ phanerolepis (Abies balsamea ´ A. fraseri) värdnulg Palsami ja Fraseri nulu vahepealsete tunnustega. Okkad valguse käes püstiselt, tugevad, jäigad, tipust vähe laiemad, okkad lühemad kui palsaminulul ja kinnituvad võrsele püstisemalt. Õhulõhesid okka allküljel 7...10 rida kummalgi pool roodu, mistõttu okkad on heledamad kui põhiliigil (palsaminulul). Võrsed hõredalt hallikarvased. Käbidel ulatuvad kattesoomused seemnesoomuste tagant välja, kuid ei ole
annaabi.ee 
