President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine Burgundia ·Midi-Pyrénées Bretagne ·Nord-Pas-de-Calais Keskpiirkond ·Pays de la Loire Champagne-Ardenne ·Picardie Korsika ·Poitou-Charentes Franche-Comté ·Provence-Alpes-Côte d'Azur Ülem-Normandia ·Rhône-Alpes Majandus: väliskaubandus Eksport Import Vein ·Autod Autod ·Naftatooted Lennumasinad ·Automaatikaseadmed Autode tagavaraosad ·Autode tagavaraosad Ravimid
President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid
President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused * Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid * Riigilipp * Hümn * Deviis Rahvuslikud sümbolid * Marianne * Gallia kukk Tähised
aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne
Sümbolid · Prantsusmaa riiklikud sümbolid : Riigilipp, hümn, deviis. · Rahvuslikud sümbolid : Marianne, Gallia kukk · Tähis: vapp Haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) (22 tk) 1. Alsace 2. Akvitaania 3. Auvergne 4. Alam-Normandia 5. Burgundia 6. Bretagne 7. Keskpiirkond 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Transport Lennundus
Praegune president on Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa on jaotatud 22-ks piirkonnaks. 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) - 10 - Prantsusmaa Kristel Tilk 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes
Selle järgi anti inimestele liikumisvabadus. Kadus sunnismaisus. 1812 oli Borodino lahing. 1861-64 kaotati Venemaal pärisorjus 1840-del hakkas Eestimaal juba talude päriseks ostmine. Aga nt Viljandimaa mõisnikud ei müünud eriti oma mõisasid. Talude ostmine mõjutas hobuseid ka väga. Enne ei olnud hobuse jõudlus oluline, nüüd aga hakkas talupoega huvitama, et hobused suudaks rohkem ja paremini tööd teha. Läänest hakati Ardenne tooma. Ja linnadesse toodi traavlid ja tüdrukud sõitsid ratsahobustega. Klepper (hobusenärakas) kasutati taluhobuste nimetamiseks. Eesti hobust oli kasutatud viatka, admurdi hobuse parandajana. Liivimaa maapäev otsustas luua 1855 aastal hobusekasvatuse, 1856 alustas Tori hobusekasvandus. Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega
annaabi.ee 
