reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustajate elul ja tegevusel siinkandis. On toodud ka lühiülevaade ühiskondlikust ja usulis-kirikulisest taustast Liivimaal. Ning lühidalt on räägitud Martin Lutheri ja tema kaastööliste sidemetest Liivimaaga. Uuema aja eesti ajaloouurijad on üksmeelsed, et pärast baltisaksa ajaloolase Leonid Arbusow noorema põhjalikku raamatut Die Einführung der Reformation, on raske tuua Liivimaa reformatsiooniajaloo sündmuste kohta käibele uusi fakte (Kala 2007:12; Põltsam 2003: 13). Baltisaksa- ja eesti ajalookirjutusest pärinevad reformatsiooni ehk usupuhastuse käsitlused on enamasti luterlikelt autoritelt ning see on mõjutanud nende uurimusi ja sündmustele antavaid hinnanguid ja tõlgendusi ka siis, kui religiooniküsimused ei ole asjaomastele uurijatele isiklikult olulised
(liialt kuivad, puudub laiem perspektiiv). Jätkasid Hundenburgi??? tööd (Hermann Hildebrand, Philipp Schwatz,) alates 1440 aastast materjali hõlmav. Teised allikasarjad: Liivimaa seisustepäeva aktid ja retsessid; allikate publitseerimises osas tegid baltisakslased ära tohutu töö. Liivimaa üks paremalt kajastatud piirkondi Lääne- Euroopas; Hansa ajalooseltsi seeriad (kaubandusajaloo kohta). Leonid Arbusow senior – rahvuselt venelane, aga kasvas üles baltisakslasest literaadi juures ja saksastus. Elas Kuramaal. Õppis kõigepealt 6 aastat zooloogiat, meditsiini kui loodusteadusi, ja alles lõpus Waitzi juures 3 aasta ajalugu. Seejärel 10 aastat kooliõpetaja Kuramaal. Hiljem tegutses eraõpetajana (c 20 aastat). Uurijana on ajalukku jäänud keskaega puudutavate töödega. Väga hinnatud on tema töö Liivimaa vaimulikkonna kohta 12-16
Mainitud Henrikus de Lattis. Saanud preestrihariduse. Lätlased peavad teda lätlaseks, sakslased vaidlevad vastu. Ent siiski pärinevat Magdeburgist, haridus Hamburgis/Holsteinis ning 1205 preestrina Liivimaale. Kirjutas 1224-1227. Faktoloogiliselt ja kronoloogiliselt täpne. Kahtlane see, kui kirjeldab sündmusi, kus ise pole olnud. Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300. Rekonstrueeritud teksti Arbusow ja Bauer tegid. Kroonika käsitleb 1190-1227, alates Meinhardi tulekust. Kuna Liivimaal mitu keelt, siis kohanimed erinevad. Liivimaa riimkroonika – 13saj viimane kümnend, värsis. Ülem-saksa keeles. 12017 värsirida. Titli von Altpeker (?). Keegi orduga seotud tegelane. Ajajärk 12saj-13. saj lõpuni. Põhiosa Läti ala vallutamise lugu. Tegu rohkem rüütlikirjandusega (vernakulaarne kroonika). Legitimeeriva aspektiga. Kellel keskne roll Liivimaa rajamises: ordu või vaimulikud
Vaeste koolipoiste institutsiooni tegevus on eriline nähtus Tallinna vanemas kooliajaloos. Esmakordselt võimaldati haridus korraga suuremale hulgale põlisrahva esindajatele, olgugi kirikupoliitilistel eesmärkidel. Koolitatud eesti poisid omandasid ajastu täisväärtuslikud humanistlikud teadmised. Institutsiooni tegevus tõi teatud eeldused eesti keele arengule. 4 Kirik, aadel ja talurahvas Eestimaal 16. sajandi lõpul L. Arbusow ,,Katoliku kirikut ei olnud enam, luteri kirikut ei olnud veel." Vana-Liivimaal puudus poliitiline jõud, kes oleks luteri kiriku ainukehtivaks muutnud. Katoliku kirik oli oma monopoolse seisundi kaotanud ega saanud usuelus enam endist ainumääravat osa etendada. Talurahvas pidas üldiselt kinni muistsest usundist, tundmata kristliku õpetuse põhialuseidki, ei usutunnistust, meieisapalvet ega kümmet käsku. Reformatsioonile järgnenud
· 1806 I Tartu eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht"(avaldasid pastorid): - Välisuudised ja praktilised nõuanded · Saksastunud eestlastest pastori Otto Wilhelm Masingu ,,Maarahwa Näddala- Leht"(1821-23, 1825, 250-450) - ,,Talupoegade entsüklopeedia" 18. sajandi histograafia I 19 saj baltisakslaste üldkäsitlused: - Nt Leonid Arbusow vanem(1889) · Saksakeelsed üldkäsitlused ka peale II MS: - Nt Reinhard Wittram(1953) · (Balti)sakslaste vaatenurk ja Balti erikord/Venemaa tsentraliseerimistaotlused ja positiivne hinnang II Eesti rahvusliku ajalookirjanduse seisukohad erinesid baltisakslaste omadest: · Wilhelm Reinman(+ 1917) tõi käibele mõiste ,,vana hea Rootsi aeg", millele järgnes trööstitu 18 saj Vene võimu all
annaabi.ee 
