selline, et mida erilisemat elupaika liik vajab ja mida keerulisemad on suhted teiste liikidega, seda väiksem on õnnestumise tõenäosus. - Näiteks Eestis on seni ebaõnnestunud kõik katsed käpalisi (orhideelised) uude kohta viia. 5. Liikide kaitse tehistingimustes - Mõningatel juhtudel võib liigi säilitamine olla tagatud vaid selle kasvatamise või säilitamisega tehistingimustes: loomaaedades, ulukifarmides, suurtes akvaariumites, taimede puhul botaanikaaedades, arboreetumites või seemnepankades. - Liiki on vaja kasvatada tehistingimustes juhul kui 1. haruldase või ohustatud liigi asurkond on liiga väike, et edasist säilimist kindlustada 2. looduskaitse jõupingutustest hoolimata liigi arvukus jätkuvalt kahaneb. - Paljude liikide tehistingimustes kasvatamise eesmärk on uue loodusliku asurkonna loomine niipea, kui isendite arv ja elupaiga olemasolu selleks võimaluse annavad.
[7] Enamik võõrliike maismaal on uude kohta viidud inimese poolt tahtlikult, vaid väike osa on asustatud tahtmatult. Tahtlikult sissetoodud ehk introdutseeritud liikidest on suur osa hakanud uues keskkonnas levima inimese tahtest olenemata. Kõige tavalisem introduktsiooni eesmärk või põhjus on põllu- või metsamajanduslik. [6] Hinnanguliselt on Eestisse sisse toodud umbes 4000 avamaal kasvavat võõrtaimeliiki. Täpsemaid andmeid leidub puittaimestiku kohta. Eesti arboreetumites on aastatel 1984–2003 registreeritud 2115 nimetust võõrpuid, millest 584 on okaspuud. [8] Tuleb tõdeda, et süstemaatiliselt ja pidevalt ei talleta võõrliikide leiuandmeid Eestis ükski asutus. Võõrtaimeliikide (peamiselt puuliikide) leviku kohta on kõige enam andmeid kogunud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikud, isikuist olgu nimetatud 4 Heldur Sander
§ 31. Piiranguvöönd (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud
34 EESTI LOODUSKAITSE võõrliigid 35 Keegi ei tea täpselt, kui palju on Eestis võõrliike. Võib Lihtne öelda, et ärgem siis toogem Eestisse arvata, et botaanikaaedaes, parkides, arboreetumites, invasiivseid liike. Paraku pole ette teada, aiandites, iluaedades, põldudel, loomaaedades, missugune liik naturaliseerub ja missugune loomakasvandustes ja lemmikloomadena elab meil naturaliseerunud liik kujuneb invasiivseks. neid tuhandeid
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 3) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või
annaabi.ee 
