h. istandused 36 680 Kokku 971 709 Tooraine puidutööstuste tarvis tuleb kolmest põhilisest allikast: valitsuse litsentsiga metsadest, era või kogukondade (väikemetsaomanikud) poolt omatud metsadest ning illegaalsetest raietest. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Väikemetsaomanikud kasvatavad ka metsa, oma majapidamise tarbeks ja, et saada lisasissetulekut. Tectona grandis, Swietenia macrophylla, Paraserianthes falcataria ja Gmelina arborea on neli põhilist puuliiki, mida väikemetsaomanikud kasvatavad. (Roshetko et al. 2004) Puuliigid, mida istandustes põhiliselt kasvatatakse, on mangroovid, kummipuu ja bambus. FRA andmetel kasvatatakse põhiliselt mangroove 32 070 km2. Kummipuu ja bambuse istanduste pindalalise jagunemise kohta andmed puuduvad. (FRA 2010) 2 Puidukaubandus Indoneesia metsatööstus hõlmab peaaegu 20% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ning 33% terve riigi ekspordist
58) õõnetuvi Columba oenas; 59) lumekakk Nyctea scandiaca; 60) vöötkakk Surnia ulula; 61) värbkakk Glaucidium passerinum; 62) kodukakk Strix aluco; 63) händkakk Strix uralensis; 64) öösorr Caprimulgus europaeus; 65) vaenukägu Upupa epops; 66) väänkael Jynx torquilla; 67) hallpea-rähn Picus canus; 68) musträhn Dryocopus martius; 69) tamme-kirjurähn Dendrocopos medius; 70) väike-kirjurähn Dendrocopos minor; 71) nõmmelõoke Lullula arborea; 72) kaldapääsuke Riparia riparia; 73) suitsupääsuke Hirundo rustica; 74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria; 79) väike-kärbsenäpp Ficedula parva; 80) punaselg-õgija Lanius collurio; 81) hallõgija Lanius excubitor; 82) koldvint Serinus serinus; 83) männi-käbilind Loxia pytyopsittacus;
europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni ligikaudu 1 800 m) ja Egeuse mere idaosa saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis. Macchie ehk makii. Termin "macchie" ehk "makii" tähistab tihedat, vahel läbipääsmatut võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad liigid nagu iilekstamm (Quercus ilex), harilik maasikapuu (Arbutus unedo), kreeka maasikapuu (A.
Bombina bombina - - 1 ? 2 1 2 Bufo bufo + + + + + 4 + B. calamita - 1 2 + + 4 2 B. viridis - 3 3 + + 2 1 Hyla arborea - - 1 - + 2 2 Pelobates fuscus - 3 ? + + 4 4 Rana arvalis + + + + + 4 + R. dalmatina - - - - 3 4 2 R. esculenta - + - + + 4 4 R
Eesti loomastik Kahepaiksed · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 10 liiki ja 1 hübriidne vorm kahepaikseid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina). Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3
mõnu sellest metsast, mis kuulub maailma jääaja üleelanud aladele. Macaronesia - selle all mõeldakse Madeirat, Azorest, Kanaari saari ja CapoVerdet. Madeiral on kõige laiemad alad sellist tüüpi metsi, umbes 22,000 hektarit. Seal on ka haruldasi fauna ja floora eksemplare, nagu Madeira orhideed, Dactylorhiza foliosa, mis on ainulaadsed. Vaata suuri puud, mis kuuluvad Laureli perekonda: Ocotea foetens, Laurus Azorica, Persea indica, Apollonias barbujana ja teised, nagu Clethra arborea või Juniperus cedrus. Allpool võid leida põõsaid ja teisi väiksemaid Laurissilva taimi, kus pulbitseb lindude elu. Seal on (Columba trocaz), tüüpiline Laurissilva metsa ja Madeira rahvuspargi sümbol. Tule ja avasta elav reliikvia, tõeline laboratoorium botaanikutele ja taimesõpradele! Looduse reservid Paljud alad, mis on kaitstud maal ja merel on kõige tähtsamad Madeira looduse tagavarad. Madeira saartel on suurepärane ökoturism. Madeira looduspark on asutatud 1982.aastal.
annaabi.ee 
