ja muuta organism välisärritajatele vastupidavamaks, neid ravimtaimi nimetatakse adaptogeenideks. Adaptogeenid on vähetoksilised ained, mis tugevdavad organismi vastupanuvõimet kuuma ja külma kliima, janu, näljatunde, emotsionaalse stressi jne osas. Adaptogeenisd ei muuda oluliselt organismi normaalset talitlust, ent tõstavad märgatavalt kehalist ja vaimset töövõimet. Adaptogeenid jagatakse 3-e rühma: · Neutroopse mõjuga: sidruniväändlik, araalia, rodioola jt · Antioksüdatiivse mõjuga: flavonoidid, auroonid jt · Kombineeritud toimega: araalia, rodioola jt Adaptogeenid aitavad säilitada lihasmassi, nende kasutamine võimaldab spordis suurendada koormuse mahtu ja intensiivust, tõsta organismi töövõimet. Järgima peab kindlasti adaptogeenide õiget manustamist, sest suured annused võivad põhjustada nii närvisüsteemi erutuse kui ka pidurduse. Erinevate adaptogeenide toimed: Hiina sidrunväändik Positiivne toime:
Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on
sidekoestumine. (14) Rahvalikud ravimised Kui esineb probleeme potentsiga, tehke õhtuti jalgadele kontrastvanni, pistes jalgu kord kuuma, kord külma vette. Seejärel purustage 500-600 g jääd, siduge riidetüki sisse ning hoidke minuti jooksul kuklal, siis südame kohal ja lõpuks munandite lähedal. Tehke seda protseduuri igal õhtul 3- 6 korda ning mõne päeva pärast üllatavad teie seksuaalsed võimed teid ennastki. (16)Abiks tuleks ka leuseatinktuur, eleuterokokitinktuur, mandazuuria araalia tinktuur, kuldjuuretinktuur, zensennijuurte ja -lehtede tinktuur. 10 KOKKUVÕTE Erektsiooni teke sõltub väga paljudest erinevatest komponentidest psühholoogiline seisund ja kaasuvad stressifaktorid, organismi hormonaalne tasakaal, peenise silelihaste funktsioon ning neurogeenne ja vaskulaarne regulatsioon. Erektsioonihäire avaldub erektsiooni ehk suguti
kiilaspäisuse korral. 14.Aas kurereha ürt 50g, Kõrvenõgeselehed 50g 4 supilusikatäit segu 1 liitri keeva vee kohta, jätta 30 minutiks tõmbama, kurnata. Juuste väljalangemise, kõõma ja peanaha sügelemise korral pesta pead, sealjuures peadmitte kuivatada. 15.Takjajuured 15g, Liht naistepuna ürt 15g, Kolmisruseürt 15g, Hariliku käokella õied 10g, Teekummeliõied 15g, Maisi emakasuudmed 10g, Soolikarohuõied 10g, Mandzuuria araalia juured 10g 1 supilusikatäis segu 1 klaasi vee kohta, keeta 30 minutit, kurnata ja lisada ärakeenud veekogus. Võtta sisse 1/3 ½ klaasitäit 3 korda päevas enne sööki kiilaspäisuse korral. 16.Kalmuserisoom 10g, Takjajuured 10g, Saialilleõied 10g, Suure mungalille lehed 10g, Kõrvenõgeselehed 10g Kogu segu 1 liitri kuuma vee kohta lasta tõmmata 30 minutit, kurnata. Pesta pead juuste väljalangemise korral, pärast pesemist pead mitte kuivatada. 17
Haljastusväärtus- laialdaselt kasutatakse vertikaalhaljastuses Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad, ühe või kahekojalised Õied- ühesugulised, väikesed valkjad või rohekad, viietised, pöörises Viljad- kolmepesaline kupar, KOLMTIIVAK Tripterygium Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse vähe, Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad, suured, lihtlehed Õied- suurtes tipmistes pööristes, väikesed, viietised Viljad- kolmetiivalne, üheseemneline ARAALIA Aralia 1 Mullastik- Niiskus- Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- heitlehised, kaheli kuni kolmelisulgjad, vahelduvad liitlehed Õied- valged, väikesed, pööristes Viljad- 2-5 seemneline väike marjataoline luuvili VAHTRALEHIK Kalopanax Mullastik- värskeid viljakaid muldi Niiskus- Valgus- varjulises Haljastusväärtus- omapärane ja dekoratiivne Puu võra-
Viljad: tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, kaetud näärmekarvadega, 1000 seemne kaal 50 gr., IX-X. Tore põua- ja külmakindel liik haljastuses. Talub varju ja pügamist. Noorelt aeglasekasvuline, hiljem kasvukiirus suureneb. Puidust valmistatakse muusikariistu, mööblit , taarat, väikevahendeid. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. 21. Kuradipuu ja harilik luuderohi Mandzuuria araalia e. kuradipuu (Aralia elata (Miq.) Seem.) [eláta] Meil kasvab tavaliselt 3-4 m kõrguse mitme tugeva tüvega põõsana, kodumaal Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Kirde-Hiinas ka kuni 10 m kõrguse puuna. Tüvi(ed) tugevasti ogalised. 1830. Võrsed: suure säsiga, tugevad, kaetud tugevate ogadega. Lehed: okste tippudesse kinnituvad kolmetisulgjad, kuni 100 cm pikkused liitlehed, lehekesed jämesaagja servaga, peaaegu istvad, piklikmunajad, kuni 13 cm pikad ja kuni 6 cm laiad.
kaetud näärmekarvadega, 1000 seemne kaal 50 gr., IX-X. Tore põua- ja külmakindel liik haljastuses. Talub varju ja pügamist. Noorelt aeglasekasvuline, hiljem kasvukiirus suureneb. Puidu erikaal 0,45...0,47 gr/cm³, valmistatakse muusikariistu, mööblit , taarat, väikevahendeid. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. Mõned sordid: 'Aureo-variegatum'; 'Cuspidata' ('Cuspidatum'); 'Nanum'; 'Rubrum'; 'Variegatum'; 21. Kuradipuu ja harilik luuderohi Mandzuuria araalia e. kuradipuu (Aralia elata (Miq.) Seem.) Meil kasvab tavaliselt 3-4 m kõrguse mitme tugeva tüvega põõsana, kodumaal Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Kirde-Hiinas ka kuni 10 m kõrguse puuna. Tüvi(ed) tugevasti ogalised. 1830. Tunnused: Võrsed: suure säsiga, tugevad, kaetud tugevate ogadega. Lehed: okste tippudesse kinnituvad kolmetisulgjad, kuni 100 cm pikkused liitlehed, lehekesed jämesaagja servaga, peaaegu istvad, piklikmunajad, kuni 13 cm pikad ja kuni 6 cm laiad.
annaabi.ee 
