Arheoloogilised paigad Itaalias Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis Vahemere maades 800 eKr-500 pKr, eelkõige Itaalias. Iidsed linnad, Agrigento ja Aquileia olid kahe erineva vanaaja riigi suured linnad, mis on nüüdseks saanud ühe riigi silmapaistvamaks kultuurimälestisteks. Agrigento on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Itaalias Sitsiilia maakonnas, samanimelise provintsi keskus. Agrigento lisati UNESCO maailmapärandi nimistusse 1997. aastal, selle säilitamiseks on rajatud arheoloogia park. Hästi säilinud iidne linn Vahemeres, koos seitsme dooria templiga, on üks silmapaistvamaid näiteid Kreeka kunstis ja kultuuris.
linna väiksus ei kaotanud sotsiaalset seotust, ja kaunid elamud olid Napoli ja selle ümbruskonna rikastele meeldivaks puhkepaigaks. Rooma riigi lagunemine: Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Riiki ründasid hunnid, kes ületasid 451. aastal Reini, tungisid Gallias Orleans'ini, Katalaunia lahing Lääne-Roomaga jäi viiki, aasta hiljem rüüstasid 452 Põhja-Itaaliat, hävitasid Aquileia. 476. aastal kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani.
Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa
Ludwigi Itaalia ja Akvitaania kuningateks salvida. 786/87, kui bütsantslik elulaad hakkas Ravennas 8 ja Beneventos muutma tema maailmapilti, ning lõpuks 800/01, kui ta võttis Roomas vastu keisrikrooni. Lisaks kuningakroonidele ja võimule oskas see harukordne mees enda poole võita ka Euroopa vaimse aadli. 776. aastal ilmus Karli lähikonda õpetlane ja poeet, langobard Paulinus. Hiljem olevat Karl talle teenete eet tasunud Aquileia peapiiskoptooliga. Karli riigiministri ja õuepoeedi Angilberti osaks langesid äärmiselt diplomaatilised ülesanded. Rooma-missiooni puhuks 796. aastal soovitas Karl paavst Leo III-le saadetud kirjas teda kui manuelem nostrae familiaritatis auricularum'it (salajast ja usldusväärset nõuandjat). Juba 789. aastal oli Angilbert saanud ilmikabtina Karlilt heal järjel Centula abtkonna. Seal laskis Angilbert kolmekümnel altaril, mis olid kaunistatud 56 märtri, 34 usutunnistaja ja 14
Näide, kui nõrk võib üks paavst olla on Vigilius (537-555). Vigilius on lihtsalt tööriistaks keisri käes, Lääne ja Ida suhteid varjutab kolme kapiitli tüli, keda Justinianus soovib hukka mõista (tahab monofüsiite üldkiriku ja riigiga lepitada). Põhjustab skisma Õhtumaa aladel, ehk siis Vigiliuse omaenda aladele jäävad kirikuprovintsid ütlevad temast lahti. See skisma kestab kuni 7. oikumeenilise kontsiilini ja toob kaasa Läänes täiesti uue patriarhaadi tekke, selleks on Aquileia piiskop. Märgiline see, et 555. a allutab Justinianus keiserliku dekreediga igasuguse ametisse nimetamise Roomas (s.t et paavsti surma korral tuleb teavitada keisrit ning uue valik peab toimuma keisri heakskiidul). Kui Vigilius sureb saab ametisse keisri mees Pealgius I (556-561). Kuni 568. aastani, kuni langobardid Itaalia vallutavad, jääbki paavstitool keisri paavstitooliks. Selline suhtumine jääb paika kuni 9. sajandini, kus leiti, et
7) Nikaias 787 arutati pilditüli: kuidas suhtuda Vana-Testamendi pildikeeldu; otsustati lubada, aga mitte kui puuslike. 8) Konstantinoopolis 869-870 kirikupoliitiliste tülide arutamine ja paavsti ülemvõimu tunnustamine. Idakirik seda oikumeenilisena ei aktsepteerinud. Euroopa keldi, germaani ja slaavi rahvaste ristiusustamine: Germaani vaata ülevalt Keldi - ??? Slaavi Algab Rooma ja Bütsantsi kultuuri tungimisega ida ja kesk euroopasse. 6. saj Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas, 8. saj sloveenide hulgas. Karl Suure ajal algab misjon vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 liituvad serblased idakirikuga. 863 alustavad Konstantinos ja Methodios misjonitööd Suur-Molraavias (Suur-Määri riigis), hiljem liituvad Tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 bulgaarlaste ristiusustamine 866 ristitakse 1 rühm venelasi. 948 Havelbergi, Brandenburgi ja Oldernburgi piiskopkonna asutamine 966 Poola vürsti Mieszko ristimine
annaabi.ee 
