Henrik Ibsen Ibsen sündis 1828 ja suri 1906. Oli pärit Lõuna-Norra Skieni linnast kaupmehe perekonnast. Alustas 15 aastaselt iseseisvat elu apteekrina. Unistus oli saada luuletajaks. Ibseni esimene näidend oli ,,Catilina" 1849 aastal. Esimene loomeperiood oli 19. sajandi keskel, mille teostes valitses peamiselt rahvusromantism, teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Oli aktiivne ka poliitikas ja kultuurielus. 1864-1891 elas Saksamaal ja Itaalias. Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama
OSKAR LUTS ( 07. I 1887 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid,
kasutasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid. Tegelased Apteeker Melchior- Tark, kaval, laia silmarngiga, otsekohene (ta ohastas kogu aeg inimesi otsekoheste väljaütlemistega nt. kui ta ütles Christian Woltile avameelselt oma kahtlusi ja küsitles teda, ärritas see Wolti kohutavalt). Armastas ülekõige oma perekonda, tema naise Kateryni surm murdis apteekri täielikult. Tema naine oli üks tähtsamaid inimesi tema elu ja see et ta apteekrina ei suutnud enda naise elu päästa, tegi ta jõuetuks ja ta uskus et polnud väärt enam apteekri ametit. Abtsiss Kandis- Kõrge moraaliga, kõigutamatu, pealtnäha karm, aga tegelikkuses sooja südamega. Kõik inimesed kloostris pidid arvestama abtsissi otsustega, temal oli kõige suurem võim kloostris. Ta oli naine, kes valitses isegi mehi. Pealtnäha oli abtsiss kangekaelne naine. Ta oli 44 aastane ja väga ilus naine. Ta oli neitsi, kes oli oma käega tapnud röövli, kes tahtis teda
- mälestused on hilisemal perioodil kirja pandud - võivad olla moonutusi autori vaatenurgast - mineviku idealiseerimine Ajaloolised mälestused – ajaloolised sündmused, faktid, tõetruud Vesterlised mälestused – sündmusi ja isik. Elamusi kirjeldatakse vabalt Ilukirjanduslikud mälestused – kunstiliselt töödeldud Oskar Luts (7.01.1887 – 23.03.1953) - eesti viljakaim ilukirjanduslike memuaaride kirjanik - sündis Tartumaal - töötas apteekrina, vabaajakirjanikuna - esimese maailmasõja järel elas Tartus - Olulisemad teosed: „Kevade“ (1912), „Suvi“ (1918), „Tootsi pulm“ (1921), „Argipäev“ (1924), „Sügis“ (1938), näidend „Kapsapää“ ( lav. 1912), „Nukitsamees“ (1920) Lüroeepika Lüürilised elemendid - emotsionaalsus - sündmustele kaasaelamine - tunnete ja meeleolude väljendamine Eepilised elemendid - toimunud või toimuvatest sündmustest jutustamine
tuli käsitöölise pojal kohaneda umbsele kostikohaõhustikule ja klassivahesid toonitavale õppeasutusele, linnaoludega pikalt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas kirjanduslikke huvisuundi), Tartu Ülikoolis õppis 1911-14 farmaatsiat, kirjandushuvi aga jättis ülikooliõpingud soiku, lemmikkirjanikuks Gogol. Koolipoisipõlves ka esimesed kirjanduslikud katsetused, teateid eriti küll pole. Töötas apteekri abina ja apteekrina mitmel pool. Debüteeris 1907 värsside ja 1908 lühiproosaga, esimene luuletus "Elu". Esimeseks teadaolevaks draamakatsekson 1907. aastal valminud nelja- või viievaatuseline "Joosep Ärkla", mis pole säilinud, sel ajal oli käsil EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 25 juba "Kevade" kirjutamine. Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala varjunime alla Toomas Oskar, 1910-1911 mitte ühtegi kirjutist trükis
annaabi.ee 
