Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Eestis on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki.Elavad peamised mage- harva riimvees.Kaanide klassi kuuluvad loomad on sõltuvalt ohvri suurusest kas kiskjad või parasiidid.Kõige ohustatum on neist väikeste kinnikasvate järvede elanik,kirjukaan e. apteegikaan.See liik kuulus nii esimesse (ohualdaste ja
tiiba kiiresti üksteise vastu hõõrudes Kaan · Kaanide ladinakeelne nimetus on Hirudinea · Eestis on levinumad hobukaan, pisikaan ja lamekaan · Eestis leidub vaid üks kaaniliik, kes imevad verd: apteegikaanid · Maailmas elab u 400 liiki kaane · Kaanidel on 33 kehalüli ja Pildil on hobukaan(Haemopis hästi arenenud lihastik sanguisuga)
Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel täppsilmad. Elavad mageveekogudes, toituvad selgrootutest(konnakulles, vihmauss).Harjasteta. Areng otsene. Hulkharjasussis- elavad meres.Kehal on harjad ja jätke ehk lõpus. Toiduks on vetikad või muda. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Eestis elavad ahaskaanid, lamekaanid, hobukaanid, kalakaanid, apteegikaanid. Tunnus MAKSAKAAN LIIMUKSOLGE NUDIPAEL USS elupaik Rohusööjate peensooles sooles maksas välisehi Tal on kaks Kutiikula, pikk Paelakujuline tus iminappa, silindriline, ,koosneb kutiikula, lehe mõlemast otsast paljudest kujuline
kasvatama. Enne kasvatamist peab ta saama vastava loa. Kui luba olemas, kulub uute kaanide täiskasvanuks saamiseni mitu aastat. Ta kasvatab apteegikaane vanade kaanide kudedest. Kes tahab kaanidelt abi saada, võib Räpinasse sõita. Seal aitab OÜ Valentina Droogis töötav Loreida Tskonija soovijaid Peterburist ostetud apteegikaanidega. Kui kaan on inimest n-ö aidanud, on tema elupäevad loetud, sest siin neid käinute tarvis alles ei hoita. Kord kuus tuuakse Neevalinnas kasvatatud apteegikaanid. Nendele antakse kaasa ka sertifikaat. Kaanid elavad siingi puhta veega täidetud purkides. Ühes suures purgis on tunduvalt rohkem kaane, sest ükski purk ei ole nimeline. Tskonija ütleb, et kaanidega saab trombi ära hoida, sest kaan vedeldab verd. ,,Kaane tasub insuldi ja infarkti läbipõdenutel kasutada, sest nad turgutavad verd," täpsustab ta. Kaanid on ka toniseeriva toimega. Kuna nad on inimeselt n-ö halva vere välja imenud, tunneb inimene hiljem endal rohkem jõudu ja energiat.
Babüloonias, Kreekas, Egiptuses ja Roomas. Hirudoteraapia kõrgpunkt saabus aga XIX sajandi esimesel poolel, kui kaanidega tohterdamine levis Euroopa ja Aasia maadesse. Tollal peeti paljude haiguste põhjuseks nn. halba verd, mis tuli organismist eemaldada. Ja apteegikaanid sobisid aadrilaskmiseks oivaliselt... Kasutatud kaanide hulk oli kolossaalne. Nii näiteks tarbiti 1830. aastal Londoni haiglates 7 miljonit apteegikaani, Pariisis veidi vähem - 5-6 miljonit. Kõige suuremad kaaniravi entusiastid olid siiski prantslased. On välja arvutatud, et möödunud sajandi keskel kasutasid prantsuse tohtrid ühe aastaga patsientide "raviks" 75-100 miljonit apteegikaani. Siit ka mõttetera, et kaanide abil on valatud
kõikide naiste poolt. Lisaks prostituutide eelistatud kollasele värvile värviti juukseid sageli blondiks, kasutades selleks mitmesuguseid taimi, leedrit, pähklikoori ja äädikat; 25 mõned naised kandsid blonde parukaid. Lugu peeti ka mustadest juustest ning Plinius on jätnud järelpõlvedele küllaltki tülgastava retsepti musta juuksevärvi saamiseks. Apteegikaanid segati äädikaga ja lasti kaks kuud fermenteeruda. Naised määrisid seda segu oma juustele ja istusid siis päikesepaistel, loputades suud vahetevahel õliga, et hambad ei värvuks mustaks. Kübaraid ega muid peakatteid ei kandnud keegi peale keisri tema pead ehtis paksudest kullast loorberilehtedest ehispärg. Bütsants. Ajavahemikul 5.12. sajandini oli maailma kaubandus, kultuuri ja moekeskus
kõikide naiste poolt. Lisaks prostituutide eelistatud kollasele värvile värviti juukseid sageli blondiks, kasutades selleks mitmesuguseid taimi, leedrit, pähklikoori ja äädikat; 25 mõned naised kandsid blonde parukaid. Lugu peeti ka mustadest juustest ning Plinius on jätnud järelpõlvedele küllaltki tülgastava retsepti musta juuksevärvi saamiseks. Apteegikaanid segati äädikaga ja lasti kaks kuud fermenteeruda. Naised määrisid seda segu oma juustele ja istusid siis päikesepaistel, loputades suud vahetevahel õliga, et hambad ei värvuks mustaks. Kübaraid ega muid peakatteid ei kandnud keegi peale keisri tema pead ehtis paksudest kullast loorberilehtedest ehispärg. Bütsants. Ajavahemikul 5.12. sajandini oli maailma kaubandus, kultuuri ja moekeskus