polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid. 15) Aminohapete hiraalsus: Hiraalse ehk asümeetrilise tsenri moodustab α-süsinik. Kõik asümeetrilised aminohapped on optiliselt aktiivsed. 16) Inimkeha aminohapete jaotamine: Proteinogeensed aminohapped – valkude ehitusüksuseks, igale aminohappele vastab geneetilises koodis vähemalt üks koodon. Inimorganismis 20, erinevad üksteiseest R- grupi poolest. Aproteinogeensed aminohapped – valkudes mitteesinevad, esinevad inimkehas vabalt või mittevalgulistes ühendites. 17) Aluselised aminohapped: R-grupid on füsioloogilise pH (6.8-7.4) juures positiivselt laetud. 18) Happelised aminohapped: R-grupid sisaldavad karboksüülrühma, mis on füsioloogilise pH juures negatiiivselt laetud. 19) Asendamatud aminohapped: Aminohapped, mida organism ise ei sünteesi ja saab need toidust. 20) Aminohapete omadused:
oligopeptiidid 2-20 aminohappe jääki polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin
Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20) nende jaoks on inimese geneetilises koodis vähemalt 1 koodon (Gly-glütsiin, Tyr-türosiin), asendamatud aminohapped- ei esine inimorganismis, peame saama toiduga (Val- valiin, Leu-leutsiin), derivaatsed proteinogeensed aminohapped. o Tekivad põhiaminohapete translatsioonijärgsel ensümaatilises modifitseerimisel o Lisab valkudele uusi omadusi Aproteinogeensed aminohapped (et on olemas). Aminohapete füüsikalised ja keemilised omadused (amfoteersus- võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena). Isoelektriline punkt- pH väärtus mille juures aminohape on neutraalne. Aminohapete tähtsamad reaktsioonid: peptiidsideme teke ehk amiidide teke (ei pea keemiliselt näitama, kui oskate, lisapunkt). Peptiidid - nende ehitus ja liigitus (oligo-, polü-).
Biokeemia edasijõudnuile MLK 7024 küsimused 1. Kirjutage aminohappe üldine valem. Kuidas klassifitseeritakse aminohappeid? COO- H3N – C – H R Aminohaped Proteinogeensed (valkude ehitusüksused; 20 inimorganismis) Aproteinogeensed (Rakus vabalt või mittevalguliste ühendite koostises) Polaarsusel ja laengul (Rgr) Teisiti Apolaarne R-grupp Happelised/aluselised/neutraalsed Apolaarne aromaatne R-grupp Aromaatsed
alfa-aminohapped. Alaniin, Valiin,Glütsiin. Vastavalt kõrvalahelale klassifitseeritakse aminohapped näiteks alifaatseteks, aromaatseteks, väävlit sisaldavateks, alkoholi sisaldavateks, aluselisteks, happelisteks ja amiidi sisaldavateks. Kõrvalahela iseloom on oluline faktor, mis määrab ära valkude konformatsiooni ja funktsiooni Aminohapete liigitus: Vastavalt esinemisele valkudes ja organismis: Proteinogeensed(vaid L-alfa- aminohapped, aproteinogeensed, proteinogeensete aminohapete derivaadid Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20), asendamatud aminohapped, derivaatsed proteinogeensed aminohapped. (saab kasutada aminohapete tabelit) 9 Kodeeritavad aminohapped: Kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Liigutus:happelised(Asp,Glu);aluselised(Lys, Arg, His), neutraalsed.
NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : · Proteinogeensed kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma: · Neutraalsed nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed; · Negatiivse laenguga happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm);
NH2 – C – COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : Proteinogeensed – kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed – ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn α-aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma: Neutraalsed – nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed; Negatiivse laenguga – happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm);
NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : · Proteinogeensed kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma: · Neutraalsed nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed; · Negatiivse laenguga happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm);
53 Piimapulber 52 Sepik 51 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : · Proteinogeensed kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma: · Neutraalsed nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed; · Negatiivse laenguga happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm);
on võrdsed. pI juures aminohape elektriväljas ei liigu. Aminohapped on optiliselt aktiivsed polariseeritud valguse tasapinna pööramine. Molekulid on asümmeetrilised. Omavad (k)hiraalset tsentrit, v.a glütsiin (Gly). L- ja D-isomeersus. Lahustuvad polaarsetes lahustites (vees, etanoolis), ei lahustu apolaarsetes lahustites (benseen jt).Kõrge sulamistemperatuur kristallstruktuuri lõhkumiseks. Klassifikatsioon: * Proteinogeensed aminohapped valkude ehitusüksused * Aproteinogeensed aminohapped valkudes mitteesinevad aminohapped Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.(Histidiin, Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofanaan, valiin)) Asendatavaid aminohappeid suudab organism ise toota asendamatute aminohapete ja muude ainete baasil. (alaniin)
annaabi.ee 
