võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4. Ka paljudel loomadel on funktsionaalselt asümmeetriline aju. Olulisemaid lateralisatsiooni apekte võiks teada: eriti keele ja kõne alad, ka kokkuvõttev slaid 9. Mis mõjutab asümmeetriat, võiks osata mõningaid näiteid tuua (sh käelisus ja sugu ning soolised erinevused koos hormonaalse hüpoteesiga). *Naistel apraksiad, afaasiad tavalisemad Brocaala kahjustuse korral *Meestel tagapool Wernicke ala kahjustuse korral *naistel on parema poolkera eesmise poole kahjustus seotud WAIS testi tajupõhise töötluse halvenemisega (nt objektide kokkupanek), meestel mõjutavad sooritust parema poolekera nii eesmise kui tagumise poole kahjustused Kirjutamise alusel on vasakukäelisi ca 10% · Käelisus pole absoluutne · Käe alanevad motoorsed närviteed jämedamad olulisema käe juures.
(Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4. Ka paljudel loomadel on funktsionaalselt asümmeetriline aju. Olulisemaid lateralisatsiooni apekte võiks teada: eriti keele ja kõne alad, ka kokkuvõttev slaid 9. Mis mõjutab asümmeetriat, võiks osata mõningaid näiteid tuua (sh käelisus ja sugu ning soolised erinevused vigastuste mõjus). *Naistel apraksiad, afaasiad tavalisemad Brocaala kahjustuse korral *Meestel tagapool Wernicke ala kahjustuse korral *naistel on parema poolkera eesmise poole kahjustus seotud WAIS testi tajupõhise töötluse halvenemisega (nt objektide kokkupanek), meestel mõjutavad sooritust parema poolekera nii eesmise kui tagumise poole kahjustused Kirjutamise alusel on vasakukäelisi ca 10% • Käelisus pole absoluutne • Käe alanevad motoorsed närviteed jämedamad olulisema käe juures.
1. Neuroloogilised sümptomid 2. Üldised motoorse käitumise häired a. F-orbital -> hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria = pseudopsühhopaatia b. F convexa, RF jt -> apaatia, letargia, laiskus, initsiatiivitus = pseudodepressioon 3. Motoorne püsimatus – võimetus liigutust käigus hoida – vb tähelepanu häire? Programmi ei hoita piisavalt kaua aktiivsena, lõpetatakse poole pealt ära. 4. Apraksiad – häired võimes läbi viia liigutust säilinud primaarsete motoorsete oskuste ja läbiviidava akti mõistmisega. *A. Luria järgi: a. Kinesteetiline – P2 – „käsi nagu labidas“ – käe asendeid ei saa kontrollida, piisavalt täpselt liigutada. Puudub tagasiside. b. Ruumiapraksia e apraktoagnoosia – PO3 – raskused liigutuste ja visuaalse ruumi koordineerimisel (nt riietumisel, voodi tegemisel). Kasutame nägemist
Kuidas tähelepanu olulisele stiimulile suunata. Eestalb – teadvus, keha liikumine ruumis, episoodiline mälu, eneseteadlikkus Intraparientaalvagu – tähelepanu suunamine ohustiimulitele, objektiinfo töötlus – silmade positsioon pea ja keha suhtes, objektide olulisuse üle otsustamine Alumine parientaalsagarik – mälu ja äratundmine, oskuste omandamine, keeleline töötlus Kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Sensoorse taju häired - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem – ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi, ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel - Häiritud asenditaju - Aferentne parees – käte ja sõrmede liigutused on kohmakad sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta - Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi
Selgelt eristuvad ka ajukoore sensoorsed piirkonnad (eelkõige nägemine ja kuulmine). Ajukoore kehatundlikkuse ehk somato-sensoorne piirkond võimaldab konstrueerida somatosensoorse homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või sooritamise fragmentaarsuses (näiteks avab patsient külmkapi ukse, ent sealt toitu võtta ei suuda). Taju ja tähelepanu häireteks on agnoosia ja ignoreerimine. Visuaalse agnoosia puhul inimene näeb objekti (seda tõendab võime kirjeldada selle detaile), kuid ei tunne seda ära. Samuti võib patsient kopeerida objekti detaile, kuid mitte neist tervikut joonistada.
annaabi.ee 
